Aadress: J.Vilmsi 53G, 10147 Tallinn | Tel: 6 009 349 | Faks: 6 009 350 | E-post: info@epkk.ee

Vabaduse väljakul jagatakse kolmapäeval tasuta Eesti piima

15. september 14

rohkem piima_vaike.jpgEesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit kutsuvad kolmapäeval, 17. septembril kell 12-15 inimesi Tallinnas Vabaduse väljakul toimuvale Piimapäevale, et veeta tore lõunapaus koos maitsvate Eesti piimatoodete ja mõnusa muusikaga. Kõik kohaletulnud saavad tasuta kaasa pudeli värsket Eesti piima ja võimalik on maitsta ka erinevaid Eesti juuste ja piimatooteid. Piimasõpradele laulab Karl-Erik Taukar. Lõõtspillimänguga loovad Piimapäeval meeleolu Vadi talu peremees Allan Paal ja Paalakalda talu peremees Lembit Paal.


AP 2014: Agronoom Peeter Alep juhib tipptasemel piimatootmisfirmat

14. september 14

 Agronoom PEETER ALEP juhib tipptasemel piimatootmisfirmatPõlva Agro OÜ kauaaeg­ne agronoom ja praegu­ne juhataja Peeter Alep kinnitab, et viimastel aastatel on tema põhitöö loomakasvatus ning piimakarja kõrge taseme hoidmine. Nädala algusest töötavad maisikombainid Põlvamaa maisipõl­dudel, sest tõlvikud on juba pa­rajas küpsuses ja käes on maisikoristamise aeg. Põlva Agro ju­hataja Peeter Alep toob esile, et tänavune jahe suvi ei lasknud maisil nii võimsalt kasvada kui mullu. "Suvi oli nii jahe, et kasvu on pea meeter vähem. Kui mullu kasvas mais 3,5 meetrini, siis tä­navu vaid 2,5 meetrini," selgitab juhataja oma maisipõllu ääres. Mullu oli saagikus 49 t/ha, täna­vu võib tulla see 35 t/ha. "Agronoomile on kõige ilusam aeg kevadel. Kui midagi külvad, siis süda ikka väreleb sees, et mis sest saagist saab," räägib firmajuhataja. Nüüd on mais kasvanud kesisemalt, samas teraviljasaagi­ga võib rahule jääda. Alep lisab, et viimastel aastatel on tal tulnud hoopis põhjaliku­malt süveneda loomakasvatus­se, sest 2009. aastast tegutseb ta Põlva Agro OÜ juhatuse esi­mehena, juhtides selle Põlvamaa suurima põllumajandusettevõtte piimatootmist. Edasi loe Maalehest.


50 aastat künnivõistlusest Kehtnas

5. september 14

13. septembril kell 15 korraldavad Kaspar Järvala künniklubi, Kehtna vallavalitsus ja Ohtengati külaselts valla künnipäeva ja simmani, millega tähistakse poole sajandi möödumist võistlusest. Kehtna näidissovhoosis peeti 20. septembril 1964. aastal esimesed Rapla rajooni künnivõistlused. 2009. aasta septembris avati võistluspõllu läheduses kõigi aegade künnimeeste tunnustamiseks künnikivi.


AP 2014: Gunnar Klettenberg kasvatab sporthobuseid

5. september 14

Gunnar Klettenberg kasvatab sporthobuseidTuntud ratsasportlane Gunnar Klettenberg peab ratsavõistluste kõrval Viljandimaal Ruudi-Jaani talu, kus kasvatab ja treenib Eesti sporthobuseid. “Meil on peretalu, üksi ei tee ma midagi. Kasvatame hobuseid sünnist kuni tippspordini,” teatab Ruudi-Jaani talu peremees Gunnar Klettenberg. Oleme Taari külas Ruudi-Jaani talu õuel. Peremees Gunnar ja perenaine Katri on ratsapükstes ja -saabastes, kiivrid käes ja iga hetk valmis sadulasse hüppama. Ratsasportlane on ka pere vanem tütar Kertu, kes on noorteklassis mitu võitu koju toonud. Keskmine tütar Grete ja kümneaastane Georg isa-ema sõnul eriti ei ratsuta. Klettenbergid on Ruudi-Jaani talu Viljandi vallas pidanud kümme aastat, kokku on nad hobustega tegelenud 22 aastat. Huvi ratsutamise vastu viiski neid kokku. Edasi loe lehest.


AP 2014: Tõnu Rahula arvutab kõik läbi

25. august 14

Tõnu Rahula arvutab kõik läbiOÜ Raikküla Farmer on järjest laienev kontsern, mis tegeleb piimatootmise, seakasvatuse, ehituse ja tehnikaga ning hoiab kohalikku kultuurielu. Kõike juhib Tõnu Rahula. Kui 2006. aastal valmis OÜ Raikküla Farmer uus laut, sattus samale ajale ka Rapla Säästumarketi avamine. Säästumarket oli tüüpehitis, laut valmis aga pärast aastatepikkust plaanimist ning kollasel pruunide liistudega hoonel on isegi kaaraknad. Toona küsiti Raplamaa lehes: arvake ära, kumb on kaubanduskeskus ja kumb loomalaut? “Ehitiste üle olen küll uhke,” ütleb Raikküla Farmeri tehnikaharidusega juhatuse esimees Tõnu Rahula. Esimene haridus on tal polütehnikumist, tehnikaülikoolis aga omandas esiteks energeetiku, teiseks ehitaja teadmised. Edasi loe Maalehest.


Eesti Künniselts saadab kündjad Prantsusmaale MM-le

21. august 14

Tänavu 5.- 6. septembril juba 61. korda toimuvatele künni maailmameistrivõistlustele Bordeaux linna lähedal, Saint-Jean d I´llac-sse sõidavad Eestit esindavad koduste eelmise aasta meistrivõistluste võitjad Indrek Zilensk ja Jüri Lai. Osalemisega tähistatakse täna 25 aastat tagasi esmakordselt MM-l esinemist, millega oldi pärast sõjajärgset perioodi üldse Eesti esimene võistkond sinimustvalge lipu all.  Pressikonverents ja võistkonna teelesaatmine toimub reedel, 22.augustil algusega kl 11 Tallinnas, Mecro/Stokker Agri kontorihoones (Peterburi tee 44, Stokkeri poe taga hoovis). Lisaks meeskonnale on kohal Põllumajandusministeeriumi asekantler, sponsorite esindajad,  künnihuvilised, ajakirjanikud jt. Tehakse kokkuvõtteid Eesti osalemisest eelmistest MM-dest ning antakse ülevaade käesoleva aasta võistluseks ettevalmistustest, tutvustatakse meeskonda, näidatakse lühikest videot künnitrennist ja kündjad saadetakse teele. 


Venemaa sanktsioonide mõju on senistest hinnangutest tunduvalt ulatuslikum

13. august 14

Venemaa impordipiirangud on juba valusalt tabanud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtteid. Sisuliselt ilma etteteatamiseta on välispartnerid taganenud tarnelepingutest, mis on keeruliseks muutnud kiiresti riknevate toiduainete realiseerimise. Samuti on sanktsioonide ettekäändel langetatud kokkulepitud hindu. Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsuvad valitsust üles kiiresti otsima lahendusi Venemaa impordikeelu tõttu surve alla sattunud Eesti põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete olukorra leevendamiseks.


AP 2014: Hiiumaa lihaveisekasvatajad hooldavad rannaalasid

11. august 14

Hiiumaa lihaveisekasvatajad hooldavad rannaalasidAdo-Tooma talu peremees Tiit Uusoja hooldab oma lihaveistega Käina lahe äärseid alasid Kassari maastikukaitsealal. Oleme Kassari maastikukaitsealal, kus kõrgematelt kohtadelt kadakate vahelt avaneb avar vaade merele. Külastaja pilku paeluvad võluvad maastikud, on ju Kassari saar oma liigirikaste puis- ja rannaniitudega suviti Hiiumaad külastavate turistide üks meelispaiku. Edasi loe Maalehest.


AP 2014: Läänemaa lihaveisekasvataja Arne Tamm hooldab rannaalasid

4. august 14

Läänemaa lihaveisekasvataja hooldab rannaalasidArne Tamm harib koos perega üle 900 ha maid ja karjatab lihaveiseid Haapsalu lahe ääres Silma looduskaitsealal. Arne Tamm on tõusnud üheks tuntumaks lihaveisekasvatajaks, nii et siit karjast soovivad lihavei­seid kokku osta ka ¹veitslased. "©veitslastega pole me veel kaubale saanud, nad tulevad ja võtavad siit proovipartiid, eks siis näis," teatab peremees ta­gasihoidlikult. Tegu on lihaveis­te turustamise projektiga "Baltic Grassland Beef', mida rahastab ©veitsi jaemüügikett COOP ees­märgiga importida kvaliteetset veiseliha ©veitsi Baltimaadest. "Eestlased võiks ka rohkem veiseliha süüa, kas või korra nä­dalas sealiha asemel," teatab pe­remees lühidalt. Silma looduskaitseala rannaniitudel nosivad loomad rahuli­kult kesistel aladel, otsivad ka­dakate vahelt rohututte. Taamal terendab Saunja laht. Karjas on herefordid, aberdiin-angused, nende ristandid ning ¹oti mägiveised. Arne Tamm on põline Läänemaa mees, Linnamäel kasvanud ja koolis käinud. Pärast kutsekesk­kooli lõpetamist tuli mees koha­likku kolhoosi tagasi. 1990. aas­tatel kolhooside lagunemise ajal ostis Tamm kaks kolhoosilauta ja hakkas algul piimakarja pida­ma, hiljem läks üle lihaveistele. Koos elukaaslase Annega on Lin­namäel Kruundi talus üles kasva­tatud viis last - neli poega ja üks tütar, nii et töökäte puudust siin peres karta ei ole. Edasi loe Maalehest.


AP 2014: Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusule

4. august 14

Ilmar Teevet viis Vändra OÜ piimanduse tõusuleVändra OÜ juhataja Ilmar Teevet on viimastel aastatel valmis ehitanud mitu laudakompleksi ja suurendanud piima­karja aastalüpsi enam kui 11 tonnini lehma kohta. Ilmar Teevet on kiire mees, alati teistest mitme sammu võrra ees. Kui teised karjakasvatajad alles plaanisid uute lautade ehitust, olid Teevetil juba laudad-küünid kerkinud. 2006. aastal avati Sõõrike uus laudakompleks Vaki külas: lüpsilaut 550 lehmale koos si­lohoidlate ja jõusöödahoidla-ga. Samal aastal said valmis ka vasikalaut ja lägahoidla. See­järel asus Teevet innukalt ehi­tama uusi hooneid. 2008. aas­tal valmis laut 300 kinnislehmale, 2009. aastal noorkarjale. Pea igal aastal on Vändra osa­ühingus midagi juurde või üm­ber ehitatud. Edasi loe Maalehest. "Suures firmas ei tee üksi mi­dagi, kõik saavutame meeskon­natööga," ütleb Ilmar Teevet. "Ma ei tee ühtegi tööd selleks, et ennast näidata, vaid ikka sel­le nimel, et loomadel oleks hea olla. Kui pidamistingimused on head ja kogu kompleks kor­ras, on loomad rahul ja tuleb ka toodang." Tänavu pälvis Ilmar Teevet Maaelu Edendamise Sihtasutu­selt parima piimakarjakasvataja tiitli, Pärnumaa parimaks maa­elu edendajaks on ta nimetatud 2008. ja 2012. aastal. Edasi loe Maalehest.


AP 2014: Urmas Laht: Meie pole Taani seakasvatajatest kehvemad

4. august 14

Urmas Laht: Meie pole Taani seakasvatajatest kehvemadOÜ Markilo juhataja Urmas Laht usub, et tänu tulemuslikule aretustegevusele ja ühistööle suudavad meie seakasvatajad üha edukamalt konkureerida eksporditurgudel. "Olen elu jooksul kasvatanud noorveiseid, lehmi, lambaid, kanu, aga seakasvatus on jää­nud kuidagi väga hingeläheda­seks," räägib omaaegne poliitik Urmas Laht, kes kasvatab nüüd aastas kuni 30 000 siga. Ameteid on OÜ Markilo ju­hatajal olnud elu jooksul palju: aastatel 1997-98 oli ta põllumeeste ja vabariigi valitsuse lä­birääkimiste juht, samal ajal lihaühistu Viru juhatuse esimees, ta on olnud ka Tamsalu TERKO tootmisdirektor. Aastatel 1999­2003 oli Laht Riigikogu liige. Autasudest on ta saanud Bal­ti Assamblee medali, Lääne-Virumaa vapimärgi jmt tunnustu­si, viimati Eesti Tõusigade Are­tusühistult tiitli aasta ettevõtja 2013. Edasi loe Maalehest.


Tulevast aastast peavad põllumajandustootjad täitma keskkonnaalaseid lisanõudeid

31. juuli 14

Tulevast aastast tuleb põllumeestel otsetoetuste saamiseks hakata enam järgima kliimat ja keskkonda säästvaid põllumajandustavasid. Nn rohestamine on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast aastani 2020 ja liikmesriikide tootjatele kohustuslik. Põllumajandusminister Ivari Padari sõnul soovitakse rohestamise nõudega viia põllumajanduse mõju keskkonnale võimalikult väikeseks.


Eestis on taimekaitsevahendite kasutamine vähenenud

16. juuli 14

Taimekaitsevahendite kasutamine põllumajandusmaal ja põllumajanduslikes majapidamistes on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, selgub taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava 2013-2017 vahearuandest. „Viimastel aastatel näitavad taimekaitsevahendite kasutamise andmed selget langustrendi. See tähendab, et Eesti tootjad toimetavad põllumajandusmaal üha säästlikumalt,“ ütles Põllumajandusministeeriumi taimekaitse büroo juhataja Evelin Hillep.


Riik hakkab piirama „euroheinategu“

10. juuli 14

Põllumajandusministeerium kavandab meetmeid, et piirata perioodil 2015-2020 väljamakstavate pindalatoetuste puhul põllumajandusmaa osakaalu, kus toetusi saadakse vaid rohu hekseldamise eest „Peame jõuliselt piirama sellist „euroheinategu“ ja vähendama maade hulka, kus pindalatoetusi saadakse vaid kord aastas rohu purustamise eest. See ei too kaasa mingit põllumajandustoodangut ja ka põllumehed on ammu soovinud selle olukorra muutmist,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar.

"Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsist nähtub, et nn euroheinamaad on põllumajandustegevuseks sobivad ning nende tänane kasutus on ebaratsionaalne nii majanduse kui kliimakaitse seisukohalt. Toetuste taotlemisel on nõutav vaid nende maade ühekordne hooldamine, mis soodustab rohumaade passiivset kasutamist. Viimastel aastatel on muuhulgas suurenenud tendents, et maid ostavad spekulatiivsetel eesmärkidel kokku suured kinnisvarafirmad," selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus rohumaade hekseldamise piiramise vajadust.


AP 2014: Massiarus kosuvad maatõugu rekordlehmad

27. juuni 14

Massiarus kosuvad maatõugu rekordlehmadParim maakarjakasvataja Piret Alfthan on tõstnud Massiaru põllumajanduslikus osaühingus (POÜ) maatõugu lehmade aastalüpsi 8700 kiloni. “Päike, Päike!” hüüab Piret Alfthan, ämber käes, oma lemmikut – helepunast maatõugu lehma, ise läbi rohu kahlates. Holsteini ja punast tõugu lehmikud trügivad kohe perenaise ligi, aga maatõugu vissi, kel nimeks Päike, ajab jonni ega tule lähemale. “Need maakarja lehmad on isepäised ja jonnakad, samas on see ju meie oma Eestimaa tõug, me peame neid edasi aretama, muidu surevad välja,” räägib Piret Alfthan, kes juba aastaid töötanud Massiaru POÜs loomakasvatusjuhi ja veterinaarina. Massiaru 260pealise piimakarja seas on juba kümme aastat peetud ka maatõugu lehmi. Tõsi, tavaliselt on neid alla kümne. Ometi on siit karjast saanud endale täiendust mitmedki maatõuhuvilised, sest Alfthani aretatud loomad on kõrges hinnas. Juba 2006. aastal tunnistati Massiaru POÜ maatõugu kari eliit-tõufarmiks ja seda nimetust on hoitud tänini. Edasi loe Maalehest.


Euroopa Liidu ja Maaelu Arengukava toetustest

25. juuni 14

17. juunil Ülenurmel toimunud Põllumajandus-Kaubanduskoja üldkoosolekul tutvustas Põllumajandusministeeriumi põllumajandusturu korraldamise osakonna juhataja Mai Talvik uue eelarveperioodi toetusi. Ettekande saate alla laadida siit!


Eesti mehed Venemaal künniajalugu tegemas

25. juuni 14

Kaspar Järvala, Jaanus Kaljula ja Priit Puuorg näitasid Venemaa lahtistel künnivõistlustel, mida Eesti mehed oskavad - Kaspar võistleja ja Eesti künniasja tutvustajana, Jaanus Kaljula abimehe ja tõlgina ning Priit ühena kolmest kõrgemat masti kohtunikust. Võistlus toimus Venemaal Suzdalis 2.- 7. juunil. Kohtunikel on künnivõistlustel oluline roll. Meistrivõistluste peakohtunik oli Grigori Malejev Venemaalt, abid Hollandi künniorganisatsioonist ja Eestist noor künnimees Priit Puuorg.


AP 2014: Margot Saare käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud

12. juuni 14

Margot Saare käe all kosuvad lehmad, kanad ja jaanalinnud25aastane Margot Saare juhib Pärnumaal OÜ Männituka Farmi, kus uues robotlaudas lüpsab sajapealine piimakari. Lisaks peab noor pere­naine kanu ja jaanalinde. Paikuse vallas Männituka peretalus majandab koos mitu põlvkon­da. Talu arengule on aluse pan­nud Tiiu ja Kalju Saare, kes hak­kasid tegutsema 1991. aastast suguvõsa põlisel talukohal. Pere alustas seakasvatusega, hiljem mindi üle piimakarjakasvatusele, mida on edendanud nende poeg Margus koos abikaasa Maiuga. 2011. aastal andis isa Margus piima­karja ja farmi juhtimise üle vane­male tütrele Margot Saarele, kes majandab koos oma elukaasla­se Eero Kurmiga. Just selle talu igapäevaelus tuleb kujukalt välja peretalu sügavam mõte, kus kõik aitavad talu edendamisele kaasa. Margot Saare on lõpetanud Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli loodusmajanduse erialal ning tuli pärast kooli oma vanemate tallu tagasi. Ta ei alustanud vanemate talus, vaid registreeris end töötuks ja käis ettevõtluskoolitusel, et rajada oma firma. Nii sai Margotist juba 20aastaselt ettevõtja. Edasi loe Maalehest.


Künnimeister Kaspar Järvala asutas oma künniklubi

28. mai 14

Kehtna künnimeister Kaspar Järvala esitas äriregistrile avalduse MTÜ Kaspar Järvala künniklubi asutamise kohta.  Koos isaga Kehtnas tehnikafirma OÜ Rodnas loonud 35-aastane Kaspar Järvala on oma künniklubi asutamist kavandanud pikemat aega.


Valitsus kiitis heaks uue maaelu arengukava

22. mai 14

Valitsus kiitis täna heaks enam kui ühe miljardi euro suuruse eelarvega maaelu arengukava aastateks 2014-2020, mis seab sihiks Eesti põllumajanduse ja toidutootmise konkurentsivõime tõstmise ning maapiirkondade ettevõtluse arendamise. „Eesti põllumajanduse ja toidutööstuse tootlikkus peab plaanitavate investeeringute toel kasvama vähemalt 3% aastas ja suurenema ka lisandväärtusega toodangu eksport,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. „Arengukavas oleme pannud olulist rõhku sellele, et Eesti maapiirkonnad oleksid tervikuna konkurentsivõimelisemad. See tähendab, et lisaks põllumajanduslikele investeeringutele suunatakse vahendeid ka muu maaettevõtluse edendamisse ja kohalike kogukondade arengusse.“


Põllumajandustoodangu väärtus on seitsme aastaga kasvanud 25%

16. mai 14

Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus kasvas perioodil 2007-2013 veerandi võrra, selgub põllumajandussektori ja toiduainetööstuse eelmise aasta ülevaatest. „Eesti põllumajandustootmine on seitsme aasta jooksul läinud ülesmäge ja sektori suure töö kõrval on oma osa ka Eestis hästi rakendunud maaelu arengukava toetustel ja otsetoetustel,“ ütles Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. „Ka eelmisel, perioodi viimasel aastal nägime põllumajandussaaduste ekspordis jätkuvalt kasvunumbreid.“ 


Maaelu arengukava sai juhtkomisjonilt põhimõttelise heakskiidu

2. mai 14

Põllumajandusministeeriumis kogunenud maaelu arengukava 2014-2020 juhtkomisjon andis põhimõttelise heakskiidu arengukava eelarvejaotusele. Kavasse lisandub toetusmeede väikestele põllumajandusettevõtetele. „Juhtkomisjonis saime täna põhimõttelise nõusoleku uue maaelu arengukava eelarvejaotuses. Sotsiaalpartneritelt tulid veel ka mõned ettepanekud, mis lähipäevil läbi arutatakse ja seejärel saame saata arengukava valitsusse. Tahan ka väga tänada partnereid kogu selle kahe aasta jooksul tehtud töö eest,“ ütles põllumajandusminister Ivari Padar. 


SEB: Põllumajandusettevõtete investeerimisaktiivsus keskmisest kõrgem

27. märts 14

SEB klientidest Eesti põllumajandusettevõtted torkavad silma investeerimis- ja innovatsioonihuviga, kinnitab SEB poolt Eesti äriklientide seas korraldatud uuring „Ettevõtlusbaromeeter 2014“. Tänavu kavatseb 51 protsenti küsitletud põllumajandusettevõtetest investeerida üle 30 000 euro, samas kui kõigi ettevõtete puhul on see näitaja 41 protsenti.  Kokku 51 protsenti põllumajandusettevõtetest plaanib 2014. aastal viia ellu muudatusi oma igapäevategevuses, kusjuures 30 protsenti on võtnud sihiks toote või teenuse innovatsiooni.


Uus koalitsioon lubab säilitada biogaasi aktsiisivabastuse

20. märts 14

Mullu novembris pöördus Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Riigikogu rahanduskomisjoni poole palvega, et riik ei võrdsustaks biogaasi aktsiisi tasumisel maagaasiga, kuna see seaks ohtu niigi tagasihoidlikult arenenud biogaasi tootmise põllumajanduses. Biogaasi maksustamise küsimus jäetigi 27. veebruaril 2014 vastu võetud „Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse seaduse muutmise seaduse“ eelnõust välja.


RE ja SDE koalitsiooni tegevuskavas põllumajanduse üleminekutoetuste maksmist ei kavandata

20. märts 14

Täna avalikustatud Reformierakonna ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valitsuskoalitsiooni tegevuskavast ei leia viiteid põllumajanduse üleminekutoetuste maksmise kohta järgmisel aastal. Samuti jääb lahtiseks maaelu arengukava kaasrahastamise maht. Loodav valitsus lubab säilitada põllumajanduses kasutatavale diislikütusele soodsama aktsiisimäära ning biogaasi aktsiisivabastuse. Koalitsioon lubab rahastada Eesti toidu tutvustamist ja promotsiooni.


Euroopa Liit peaks senisest tõhusamalt toetama põllumajandus- ja toidutootmise potentsiaali kasutamist

11. märts 14

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis täna Eesti erakondadele oma seisukohad, millest parteid võiksid lähtuda valimisprogrammi kujundamisel põllumajanduse ja toidutootmise valdkonnas 25. mail toimuvateks Euroopa Parlamendi valimisteks. „Põllumajandus- ja toidusektor on strateegiliselt oluline meie igapäevase toidujulgeoleku tagajana, kuid sektor mängib üha olulisemat rolli ka toiduks mittekasutatava tööstus- ja energiatootmise tooraine allikana. Selle valguses kutsume Euroopa Parlamendi tulevasi liikmeid üles toetama võimalusi põllumajandus- ja toidusektori potentsiaali optimaalseks kasutamiseks,“


Valitsemise valvurite analüüs: millised lubadused jäid lahkuval valitsusel täitmata?

11. märts 14

2011. aasta aprillis ametisse astunud valitsuskoalitsioon pani oma programmis paika 539 tegevuslubadust. ERRi uudisteportaal palus valitsemise valvuritel analüüsida, millised suuremad lubadused viis Andrus Ansipi juhitud Reformierakonna ja IRLi koalitsioon täide ning mis jäi tegemata. Kokku analüüsisid valitsemise valvurid 11 valdkonda - nii neid, kus koalitsioon oli lubanud teha suuri reforme ja muudatusi (näiteks haridus, põllumajandus, sotsiaal- ja regionaalpoliitika), kui ka neid, kus koalitsioonileppes jäädi plaanidega tagasihoidlikumaks (näiteks tervisepoliitika ja riigivalitsemine). Iga valdkonna puhul tõid eksperdid välja lahkuva valitsuse suuremad lubadused ning selle, mis sellest on tehtud ja mis jääb järgmise koalitsiooni teha.


Loodav valitsus peab rohkem tähelepanu pöörama Eesti toidu konkurentsivõimele

7. märts 14

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja arvates peab loomisel olev uus valitsus koalitsiooni­lepingu koostamisel kindlasti arvestama Eesti põllumajandus- ja toidusektori arengu­vajadusi ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. „Loodav valitsus peab leidma võimaluse riigieelarvest põllumajandussektorile täeindavate üleminekutoetuste maksmiseks Euroopa Liidu poolt lubatud mahus, see tähendab ca 20 miljoni euro kavandamist järgmise aasta riigieelarvesse. Samuti on oluline tagada uue maaelu arengukava vähemalt 25%-line riigipoolne kaasrahastamine. Need on kaks kõige olulisemat sammu, mis annaksid kindlustunde meie põllumajandustootjatele ja aitaksid tagada sektori jätkusuutliku arengu,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.


Kokkuhoid maaelu arengukava ja põllumajandustoetuste arvelt surub Eesti toidu konkurentsist välja

21. veebruar 14

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda lükkab kategooriliselt tagasi rahandusministeeriumi ettepanekud maaelu arengukava 2014-2020 eelarve vähendamiseks riigipoolse kaasfinantseerimise kärpimise kaudu. „Riigi kokkuhoiuplaanid maaelu arengukava ja põllumajandustoetuste osas seavad tõsisesse ohtu Eesti põllumajandussektori ja toidutootmise konkurentsivõime. Arvestades, et Eesti põllumajandustoetused on jätkuvalt Euroopa Liidu kõige madalamate hulgas ja käesoleva aasta riigieelarves ei nähta erinevalt naaberriikidest ette vahendeid põllumajanduse üleminekutoetuste maksmiseks, siis tähendaks maaelu arengukava kärpimine meie tootjate konkurentsiolukorra tõsist halvendamist,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.


PRIA maksis 2013. aastal toetusteks üle 311 miljoni euro

18. veebruar 14

2013. aasta jooksul maksis Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA)  24 838 taotlejale välja rekordilise summa toetusi – 311 383 335 eurot.  Toetusi põllumajanduse, maaelu, metsanduse, maapiirkonna elukvaliteedi edendamiseks, toiduprogrammide ja turukorralduse meetmeteks maksti mullu välja ligi 1,4 mln eurot rohkem kui aasta varem. Toetuse saajaid oli 303 võrra rohkem. Mullu laekus PRIAsse kokku 71 142 taotlust.


Põllumajandusmaa rendihind maakondades

14. veebruar 14

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.


Põllumajandussektori toodangu väärtus ületab 880 miljonit eurot

11. veebruar 14

Kahe rekordilise aasta järel hoidis põllumajandussektor ka 2013. aastal kõrget taset – toodangu väärtuseks kujunes 880,3 miljonit eurot, selgub Põllumajandusministeeriumi hinnangust möödunud aastale. Eelneva aastaga võrreldes vähenes toodangu väärtus 2%, kuid jäi kõrgemaks 2011. aasta tasemest.


Eesti põllumajandustoodete eksport kasvas

11. veebruar 14

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport kasvas aastaga 5%, kinnitades Eesti toidukaupade jätkuvat kõrget taset. Eestile olulisematest põllumajandustoodetest kasvas tänu kõrgele maailmaturu nõudlusele enim piima ja piimatoodete eksport. Statistikaameti andmete kohaselt oli Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi rahaline väärtus möödunud aastal 1,244 miljardit eurot, moodustades sellega Eesti koguekspordi rahalisest väärtusest 10%.


Saidafarm on üks 2013. aasta keskkonnasõbralikum ettevõte

3. veebruar 14

31. jaanuaril andis keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus üle auhinnad ja tänukirjad 2013. aasta keskkonnavaldkonna parimatele. "2013. aasta parimate ettevõtete ampluaa on erkordselt lai: linnuvaatlusest õlijäätmete puhastamiseni ja rohelisest lasteaiast moefirmani välja. Eestis on aru saadud, et keskonnasõbralikult ja säästlikult on võimalik toimetada igas valdkonnas ja loodetavasti inspireerivad laureaadid teisigi loodust säästval moel mõtlema ja käituma," ütles keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus. Aasta Keskkonnategu 2013 konkursile laekus tänavu 16 projekti, mis esmakordselt pandi ka avalikule hääletusele. Kõige rohkem sai rahvahääletusel hääli MTÜ Eesti Ornitoloogiaühingu projekt “Talvine aialinnuvaatlus”. MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing pälvis keskkonnateo tiitli ka möödunud aastal. Tegemist on Eesti suurima kodanikuteaduse projektiga, milles osales 2013. aastal 2501 vaatlejat. Projekti raames tuleb jaanuarikuu viimasel nädalavahetusel leida üks tund, minna aeda või parki ja märkida üles seal kohatud linnuliigid.


Selgitus: EPKK ettepanekud maaelu arengukava 2014-2020 eelnõu kohta

20. detsember 13

19. detsembri 2013 Äripäevas viidati põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi sõnadele, mille kohaselt ütles minister: “Mõned põllumajandustootjad ja katusorganisatsioonid, kes väidavad ennast esindavat enamikku sektorist, eelkõige siis põllumeeste keskliit ja põllumajandus-kaubanduskoja juhtisikud, väidavad, et niisugused meetmed nagu mahetootjate toetamine ei kanna põllumajandustootmise eesmärke ning et sinna kantakse põhjendamatult palju.”

Tegemist on ilmselge arusaamatusega. Oma viimastes kirjades, mille oleme põllumajandusministrile maaelu arengukava asjus saatnud 19. novembril ja 11. detsembril, kirjutame selgesõnaliselt: "Uue perioodi vahendeid tuleks planeerida selliselt, et aktiivsele tootmisele ja turule suunatud mahe- ja tavapõllumajandus­ettevõtete sisse­tulekutes ei toimuks drastilist vähenemist."


Kolmandas kvartalis kasvasid põllumajandussaaduste tootjahinnad

4. detsember 13

Põllumajandussaaduste tootjahinnaindeks ületas kolmandas kvartalis põllumajandussaaduste tootmisvahendite ostuhinnaindeksi – toodete müügihind on seega suurenenud enam kui tootmiseks vajalike sisendite ostuhind, selgub põllumajandussektori 2013. aasta kolmanda kvartali ülevaatest. „Suurim tootjahinnaindeksi tõus võrreldes eelmise aasta sama ajaga oli tänavu kolmandas kvartalis kartulil ja piimal, vastavalt 133,3 ja 22,6 protsenti. Tootjahinnaindeksi langus oli suurim tehnilistel kultuuridel, mille hinnaindeks langes 29,8 protsenti,“ ütles põllumajandusturu korraldamise osakonna juhatajab>Mai Talvik. „Kartuli kõrge hind tulenes ebasoodsatest ilmastikuoludest Euroopas, piima kõrget hinda soodustas jätkuvalt suur nõudlus piimatoodete järele nii Euroopa Liidus kui ka maailmaturul."


Tänavused Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse parimad

3. detsember 13

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas neljandat aastat Eesti põllu- ja
maamajanduse nõuandeteenistuse aasta parimaid. Välja selgitati parim
konsulent, kelleks sai taimekasvatuse konsulent Veeve Kaasik Saarte
Nõuandekeskusest ning parim nõuandekeskus, milleks sai Pärnumaa Talupidajate
Nõuandekeskus OÜ. Parimad kuulutati välja ja auhinnad anti üle maamajanduse
konsulentide talvistel teabepäevadel Haabneemes, hotellis Lavendel.


Maaleht: Uued toetused külvavad põllumeestesse pettumust

28. november 13

"Kui analüüsida eri tootmissuundadega tootjate või­malikke toetusi ettevõtte koh­ta uuel perioodil võrrelduna selle eelarveperioodi lõpuga siis on tootjaid tabamas päris korralik toetuste langus," kom­menteeris Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) juhataja Roomet Sõrmus põllumees­te rahulolematust 28. novembri Maalehes. "Aasta baasil võrrelduna 20-30 protsenti, halvemal juhul kuni 50 protsenti."


PRIA kinnitab otsetoetuste ühikumäärad

22. november 13

Täna kinnitab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet aasta lõpus välja makstava ühtse pindalatoetuse, põllumajanduskultuuride ja heinaseemne üleminekutoetuse ning piimasektori eritoetuse ühikumäärad. Toetuste maksmine toimub detsembrikuus. Ühikumäärade arvestamisel lähtub PRIA toetusmeetmete eelarvetest ning pärast taotluste menetlemist ja kontrolli selgunud abikõlblike ühikute (hektarid, loomad jm) hulgast.


Tartus arutatakse Eesti maakasutuse tulevikku

1. november 13

Täna, 1. novembril algusega kell 10 toimub Eesti Maaülikoolis „Maakonverents“, kus arutatakse, milline on Eesti maakasutuse ja põllumajandusmaa tulevik ning kuidas seda mõjutavad erinevad planeeringud. „Maailmas kasvab järjest enam nõudlus toidu järele ja nii tõuseb aina enam hinda ka põllumajandusmaa. Prognooside kohaselt võiks Eestis kasutatav põllumajandusmaa ulatuda lähiaastail juba ühe miljoni hektarini,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Küsimus on aga selles, kuidas Eesti põllumees jääks ikka oma maa peremeheks ja väärtuslikku põllumajandusmaad kasutataks toidutootmiseks.“


Aasta Põllumehe konverentsil vaetakse põllumajanduspoliitika rakendamist

22. oktoober 13

Täna, 22. oktoobril algusega kell 10 toimub Riigikogu konverentsisaalis rahvusvaheline konverents „Aasta Põllumees 2013“. Konverentsil vaetakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise võimalusi aastatel 2014-2020. „Reformitud põllumajanduspoliitika meetmete rakendamisel on muutunud kriitilise tähtsusega küsimuseks, kuidas tagada põllumeeste kui toidutootjate konkurentsivõime ja elujõulisus alates järgmisest aastast. Oleme mures, et aktiivsete toidutootjate toetused tõotavad uuel perioodil väheneda vaatamata sellele, et Eesti põllumajandustoetuste tase jääb ka uuel perioodil Euroopa Liidu kõige madalamaks,“ selgitas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.


AP 2013: Kalmer Märtsoni Hinnu Seafarm otsib uusi võimalusi

15. oktoober 13

Aasta Põllumees 2013 kandidaat Kalmer MärtsonOÜ Hinnu Seafarm juha­taja Kalmer Märtsoni hinnangul võiks Eestisse rajada kodumaisel kapitalil lihatööstuse, et põllumehed ei peaks nii palju sõltuma sealiha ekspordist. “Meil on täistsükliga seafarm, toodame kõik oma loomad ise, pidevalt on lautades 12 000 siga, põrsaid sünnib juurde, elussigu müüakse välja, tühje loomakohti peaaegu polegi,” räägib Hinnu Seafarmi juhataja Kalmer Märtson. Hinnu Seafarmist eksporditakse elussigu peamiselt Leetu, Lätti, Poolasse. “Olen kindel, et tänavu ei ole ükski seakasvataja kasumisse saanud, sest sealiha börsihinnad on kogu Euroopa Liidus praegu väga madalad,” sõnab Märtson. Septembri lõpus sai Hinnu Seafarm elussea ekspordihinnaks 1.37 eurot/kg, samas sealihatootmise omahind on 1.36. Ja kui arvestada, et Leedu kombinaadi väravasse jõudes on põssad nii mõnegi kilo kaalus kaotanud, tuleb eluskaalust maha arvestada kuni 2,5 protsenti. Värsked jahutatud sea poolkered saadetakse Tallinna lihapoodidesse müügiks ja tootjahind on praegu 2.75 koos käibemaksuga. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Endel Leiuse Palvemaja talupere kasvatab tõuküülikuid

15. oktoober 13

Palvemaja talupere kasvatab tõuküülikuidEndel Leius kasvatab Osula külas Palvemaja talus umbes tuhat küülikut aastas ja müüb küülikuliha suitsutatult ning konservidena laatadel ja taluturgudel. "Ostsin 1980. aastatel kolhoosilt kunagise palvela hoone, mis oli kokku kukkumas ja ümberringi oli ainult võsa," selgitab Endel Leius, miks talu nimeks sai Palvemaja. Nüüd on Tea ja Endel Leius aastakümnetega rajanud siia eeskujuliku talumajapidamise, maja on korda tehtud ja taluhoone üks osa välja ehitatud küülikunahast toodete müügiks. Müügipunktis on otsekui näitusel rivis küülikunahast kotid, muhvid, vestid, papud ja mänguasjad, mida osavate näppudega perenaine on valmistanud. "Kasvatame aastas umbes tuhat küülikut. Töötame abikaasa Teaga kahekesi, vajaduse korral käib tütar perega abiks," räägib peremees. Taluõue on ehitatud nüüdisaegsete seadmetega väliköök, kus saab valmistada küülikulihast toite. Otse värava kõrval on aga rivis mitu näidispuuri, kus eri tõugu pikakõrvalised karvapallid on kõigile vaatamiseks välja pandud, sest tõufarmi võõraid ei lasta. Nimelt pakub Palvemaja talu ka turismiteenust. Siia tallu tulevad kooli- ja lasteaialapsed küülikuid uudistama. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Mait Nõmmsalu näeb maheviljale uusi võimalusi

7. oktoober 13

Mait Nõmmsalu näeb maheviljale uusi võimalusiTartumaa põllumees Mait Nõmmsalu, kes juhib ühtaegu mitut firmat, kasvatab nii mahe- kui tavateravilja. Ta loodab, et mahevilja saab tulevikus kohapeal rohkem väärindada.
AS Tatoli peahoone õueala on täis nii uusi kui vanu traktoreid, kombaine ning haakeriistu. “Esindame New Hollandi masinaid, aga võtame tehnikaostjatelt vastu ka vanu traktoreid-kombaine, sest kuhu see põllumees oma vana romu ikka jätab, pakume sedagi müügiks,” teatab AS Tatoli juhatuse esimees Mait Nõmmsalu. “Viimasel ajal ostavad neid soomlased, veavad üle lahe, eestlastel on aga juba nii suured pinnad, et neile on vaja võimsamat tehnikat,” teatab Nõmmsalu. Vähem teatakse aga seda, et Tatoli juhataja on ka ise kõva teraviljakasvataja. Kokku harib ta mitu tuhat hektarit maad ja enam-vähem võrdselt on tal kasvamas nii mahe- kui tavavilja.  Mait Nõmmsalu ongi oma sõnul hingelt pigem põllumees. “Ainult kontoris istumine nii väga mulle ei sobi, kui kiired asjad aetud, lähen ikkagi põllule.” Teravilja kasvatab ta nii Tartumaal kui Lääne-Virumaal. EPA agronoomina lõpetanud mees katsetab juba aastaid eri tehnoloogiaid ja uusi masinaid oma põldudel, et saada korralikke saake nii tava- kui mahepõllunduses. Edasi loe Maalehest.


Eesti künnimeistrid 2013 on Indrek Zilensk ja Jüri Lai

1. oktoober 13

27. ja 28. septembril toimusid Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli õppetalu maadel Eesti künnimeistrivõistlused, kus selgitati välja parimad meisterkündjad, kes lähevad järgmisel aastal Eestit esindama maailmameistrivõistlustele Prantsusmaal – tavaatrade meistriklassis saavutas esimese koha Indrek Zilensk ja pöördatrade meistriklassis Jüri Lai. Künnivõistlusi peeti kokku neljas võistlusklassis: pöördatrade vaba- ja meistrite klass, noorkündjate klass ja meistrite klass tavaatradel. Pöördatrade meistriklassi võitjaks tuli Jüri Lai , tavaatrade meistriklassis Indrek Zilensk, noorkündjate klassis saavutas esimese koha Tauri Talumees, vabaklassi võistluse pöördatradel võitis Mart Raudsep. Võistlustel osalesid ka noorkündjaid nii Lätist, Leedust, Luksemburgist, Saksamaalt ja Soomest. Väliskündjate arvestuses saavutas esimese koha Roberts Làtcis (Läti).


AP 2013: Ain Aasa ja Estonia ime

30. september 13

Ain Aasa ja Estonia imeÜks väheseid kohalike kätte jäänud Eesti suuri põllumajandusfirmasid, Estonia OÜ, on järjepidevalt mäest üles rühkinud. Samamoodi vaikselt, ent järjekindlalt, hoiab tüüri juhatuse esimees Ain Aasa. 1990. aastatel seisis omaaegne Nõukogude Eesti piimatootmise lipulaev, osaühing Estonia, valikute ees. Vanamoodi, nagu nõukogude ajal, enam edukalt edasi toimetada ei saanud ja ega peaspetsialistid – toona kolmekümnendates eluaastates noored mehed – väga tahtnud ka. Samas andsid nad endale aru, et põllumajandus ei ole järskude hüpete valdkond ning et korralike toodangunumbrite ja hea töökultuuriga majandit laiali lammutada ei tohi. Praegu juhivad osaühingut samad mehed. Vahe on selles, et tänavu tähistasid nad riburadapidi 50. sünnipäeva ning et ettevõte on toonasest kolm korda suurem.  “Olen siin Estonias kõik etapid läbi käinud,” ütleb Ain Aasa juhatuse esimehe väikeses kabinetis kerge muigega. “Lapsest peast olin põllutööline, kõik kolhoosi lapsed käisid ju peete kõplamas. Siis põllubrigadir, osakonna agronoom, juhatuse liige ja juhatuse esimees.” Ain Aasa lõpetas EPA 1986. aastal agronoomina. Kuigi mees nägi, et igapäevane kolhoositöö on raske – isa oli Estonias traktorist ja ema farmitööline –, langes valik siiski agronoomia kasuks. Määravaks sai soov tulla tagasi tööle kodukohta. EPA lõputöögi oli väga konkreetne ja Estoniaga seotud, käsitledes suvinisu kasvatamise agrotehnikat. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Väino Veersalu lambad hooldavad Lahemaad

23. september 13

Väino Veersalu lambad hooldavad LahemaadIisaka Lambakasvatus- ja Käsitöötalus aretatud eesti mustapealised lambad pügavad Lahemaa Rahvuspargi loopealseid ja on pälvinud parima aretuskarja tiitli. “Kõige tähtsam siin talus on lambakasvatus,” teatab peremees Väino Veersalu. Lambakasvatust rõhutab peremees seetõttu, et Iisaka talu on saanud kuulsaks ka käsitöö poolest: pere teeb kõike, mida lambast saab – nii villa kui naha – käsitööks. Kuusalu vallas Uuri külas Iisaka talu karjamaadel nosivad uted, karjatamiskohad on piiratud nii arhailise roigasaia kui kiviaiaga. Põhja-Eestile iseloomulikult on kandilised kiviklibud üksteise peale sirgesse ritta surutud – on ju siitkandi maastik eelkõige paene ja kivine. Iisaka talu pere karjatab lambaid Lahemaa Rahvuspargi loopealsetel aladel. “See on väga tähtis, et suudame lammastega neid poollooduslikke kooslusi, loopealseid säilitada, et nad ei võsastuks,” räägib peremees. Edasi loe Maalehest.


Põhja- ja Baltimaade põllumajandusorganisatsioonid tegid EL nõukogule ettepaneku tagada biokütuste turu stabiilne areng

20. september 13

Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi ja Taani põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid eile, 19. septembril Brüsselis ja arutasid muuhulgas biokütuste turu väljavaateid. Kohtumise tulemusel saadeti täna kiri Euroopa Liidu Nõukogu eesistujale Leedule, milles palutakse tagada biokütuste turu stabiilne areng. Euroopa Liidus on muutmisel kehtiv eesmärk, mille kohaselt peaks 2020. aastaks 10% transpordis kasutatavatest kütustest olema toodetud taastuvatest energiaallikatest. Euroopa Parlament võttis 11. septembril vastu resolutsiooni, milles märgitakse, et traditsioonilisest toorainest (nt raps ja teravili) toodetud biokütuse osatähtsus võiks olla 6% transpordisektori energiatarbest. Eurosaadikud andsid selge sõnumi, et esimese põlvkonna biokütuste osatähtsus turul peaks  olema Euroopa Komisjoni pakutud 5% eesmärgist kõrgem. Samuti seadsid Euroopa Parlamendi liikmed uue ambitsioonika eesmärgi tõsta teise põlvkonna biokütuste, mida toodetakse nt jäätmetest või puidust, osatähtsuse transpordisektori energiatarbes 2,5% tasemele.


Olustvere mehed päästsid Helme künnitraktori oksjonist

17. september 13

Valgamaa kutseõppekeskus pani 5. septembril oksjonile traktori MTZ 82 alghinnaga 2000 eurot. Varem Helme kutsekeskkoolile kuulunud traktoriga on aastaid võistelnud Eesti künnimeistrivõistlustel Helme kooli kasvandik Indrek Zilensk. Pärast Helme kooli ühendamist Valgamaa kutseõppekeskusega ja õppetöö lõpetamist Helmes viidi traktor kutseõppekeskusesse Valgas. Seal ei leidnud 1990. aastal tehasest tulnud traktor enam täit rakendust. Sel aastal ei saanud Indrek Zilensk luba traktori kasutamiseks, sest kirjaliku enampakkumise tähtaeg (20. september) on enne 27. – 28. septembril peetavaid künnivõistlusi. 11. septembril soostus Valgamaa kutseõppekeskuse direktor Laur Speek siiski kolmekordsele Eesti künnimeistrile traktorit harjutamiseks ja võistlemiseks lubama. Enampakkumise peatamist ei pidanud ta aga võimalikuks.

Siseriiklike põllumajandustoetuste kadumine ja põllumajandusministeeriumis kavandatavad meetmed seavad ohtu Eesti toidutootmise konkurentsivõime

17. september 13

Aastatel 2014-2020 jäävad Eesti põllumeeste toetused tunduvalt madalamaks Euroopa Liidu keskmisest, jõudes alles 2020. aastaks ca 75% tasemele. Lisaks sellele vähenevad lähiaastatel aktiivsele toidutootmisele suunatud põllumajandustoetused siseriiklike toetuste kadumise tõttu. Eesti tootjate ebavõrdset kohtlemist on võimalik tasandada vaid juhul, kui riik jätkab järgmisest aastast täiendavate otsetoetuste maksmist. Kutsume vabariigi valitsust üles muutma aprillis kinnitatud riigieelarve strateegiat ja juba järgmisest aastast riigieelarvesse kavandama täiendavad põllumajanduse otsetoetused EL poolt lubatud mahus, nii nagu teevad seda meie lähiriikide valitsused (nt Läti).


AP 2013: Maire Valtin pakub tervistavaid meesegusid

16. september 13

Maire Valtin pakub tervistavaid meesegusidLääne-Virumaa mesinik Maire Valtin hakkas esimesena Eestis valmis­tama ja müüma mee­segusid. Kõige tuntum neist on TÕMS, mis sisaldab ka taruvaiku, õietolmu ja suira. Väikses Inju külas püüab tee ää­res pilku suur maakividest hoone Meemaja sildiga. Siin on Valtinite perefirma Artocarpus OÜ toot­mishoone ja müügikoht. "Mina olen siin firmas me­sinik, aga teen ka mäned¾eri ja müügitööd - kõike mida vaja," ütleb Maire Valtin, kes tunnusta­tud mesiniku ja koolitajana esi­tati tänavu kandideerima "Aasta põllumehe" konkursile. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Ahto Vili tõstis Torma piimakarja tippu

9. september 13

Ahto ViliTorma Põllumajandusosaühingu (POÜ) laudas lüpsavad tipptoodanguga lehmad ja heade eeldustega aretuspulle müüakse aretus­ühistule. Ahto Vili on Tor­ma POÜd juhti­nud üle 20 aas­ta. Selle ajajooksul on ta oma lautades ja põldudel toime­tades teinud Torma kandi tuntuks. See mees ehitas esimesena Eestisse moodsa külmlau­da, koostöös maaülikooli teadlastega on ta juba aastaid tegelnud karjaaretusega. Tema põldu­del toimetavad kaasaegsete GPS-seadmetega kombainid, lautades on automaatsöötmine, söödaratsioone koostatakse teadlaste näpunäidete järgi ja tudengid praktiseerivad farmis kaasaegset majandamist. Samas pole Ahto Vili pelgalt tõsine töörügaja, vaid ka visionäär, kes on osanud ühe ääre­maa kandi uuele elule äratada. Vili rõhutab: "Torma on ju Carl Robert Jakobsoni noorusmaa, siin ei saa kehvalt majanda­da, me peame Jakobsoni aateid järgima." Edasi loe Maalehest.


Loomakasvatus esimesel poolaastal tõusuteel

6. september 13

Piimatootmises saavutati 2013. aasta esimeses pooles uus rekord – keskmine toodang lehma kohta kasvas 3815kilogrammini ning kogutoodang enam kui 373 000 tonnini, mis on ligi 4% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil, selgub põllumajandussektori esimese poolaasta ülevaatest.
Esimesel poolaastal kasvas ka veiste (+4%), sigade (+2%) ja lindude (+5%) arv ning lihatootmine (+3%). Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on sigade arv kasvanud 8600, veiste arv 11 000 ja lindude arv 105 500 võrra. Lammaste arv vähenes ligikaudu 16 700 looma ehk 16% võrra.

AP 2013: Tõnu Post on parim piimakarjakasvataja

3. september 13

Tõnu PostSaaremaa põllumees Tõnu Post tõstis nii punase kui ka holsteini karja aastalüpsi ligi 11 000 kg-ni, pälvides Maaelu Edendamise Sihtasutuselt aasta parima piimakarja­kasvataja tiitli. Viimase aja suurim üllataja põllumajanduses on Tõnu Post, kelle juhitav Kõljala osaühing annab majandusnäitajate poolest mandrimeestele silmad ette. Haeska farm, kus kolmveerand on punane kari, on paari aastaga tõusnud piimakarja väljalüpsiga vabariigi tippu. 520pealise piimakarja suurim aastalüps on olnud 10 800 kg lehma kohta ja jõudluskontrolli keskuse edetabelis on jõutud esikolmikusse. Kunagi varem pole Saaremaa karjakasvatajad nii kõrgeid tulemusi saavutanud. Edasi loe Maalehest.


Mis saab künnivõistlustest?

2. september 13

Suvel käisid Eesti meisterkündjad jälle vaikselt maailmameistrivõistlustel. Tänu Eesti künniseltsi juhatuse liikme Margus Ameerika Kanadast saadetud kommentaaridele ja fotodele võisid huvilised asjast aimu saada läbi põllumajandus.ee teemaveebi. 2011. aastal toimunud "Eesti Päevalehe" konkursil Eestile oluliseks asjaks künnivõistlust pakkudes lootsin, et künnivõistlused leiavad rohkem tähelepanu, poolehoidu ja tõsist huvi. Fännklubi toetusel õnnestus künnivõistlus hääletada Eestile 2011. aastal seitsme olulise asja hulka, kirjutab agronoom Heino Laiapea.


Noortalunikud taotlesid toetusteks ligi 9 miljonit eurot

28. august 13

Augustikuus esitasid 230 põllumajandusliku tegevusega alustavat noort ettevõtjat PRIA-le taotlusi  8 974 967 euro ulatuses toetuste saamiseks, toetusmeetme tänavune eelarve on aga 4 mln eurot. Maaelu arengukava meetmest 1.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus“ saavad starditoetust põllumajandusliku hariduse või töökogemusega ettevõtjad, kel vanust kuni 40 aastat. Meetme eesmärk on motiveerida noori põllumajanduseettevõtlusega tegelema, töökohti looma ja maal vanemate alustatut jätkama. Tänavune taotlusvoor oli sel rahastusperioodil seitsmes ja viimane. Aastatel 2008-2012 on noortaluniku toetust juba saanud alustavat 520 ettevõtjat, kellele on välja makstud üle 20 miljoni euro.  Meede osutus väga populaarseks, sest abikõlblikke taotlusi on kõigis taotlusvoorudes laekunud oluliselt rohkem kui eelarve on võimaldanud toetusi maksta. Nii on põllumajandusministeerium programmperioodi esialgset meetme 1.2 eelarvet (17,56 mln eurot) suurendanud. 19. novembriks 2013 määrab PRIA veel 4 mln euro ulatuses toetusi.


Saidafarm on kõige Läänemere-sõbralikum põllumajandusettevõte

27. august 13

Täna pälvis Helsingis aasta Läänemere-sõbraliku põllumajandustootja tiitli Juhan Särgava ja tema OÜ Saidafarm. Lisaks toetati Harjumaa mahetootjat 10 000eurose auhinnarahaga.


AP 2013: Urmas Nurmsalule meeldib rukist kasvatada

26. august 13

Aasta Põllumees 2013 kandidaat Urmas NurmsaluOilseeds Agro OÜ juhataja Urmas Nurmsalu on mõne aastaga ettevõtte põllud saaki andma pannud ning toonud viljelusvõistluselt ära mitu võitu rukkikasvatuses. Aeg-ajalt räägitakse veregruppidest. Kui neid jutte uskuda, siis Urmas Nurmsalul on n-ö rukki veregrupp. Mees tunnistab, et temale meeldib rukist kasvatada. "Juba siis, kui olin kooli ajal Järvamaal kodukolhoosis Kalevipoeg praktikal, pandi mind rukkikasvatuse eest vastutama," ütleb ta. Viljandimaal Kalju kolhoosis, kuhu Nurmsalu pärast Olustvere tehnikumi lõpetamist tööle läks, oli peaagronoomiks Eesti NSV teeneline agronoom Reinu Kuum. "Võtsin tema teadmised ja oskused jüle," ütleb ta. "Juba majandi ajal tuli meil rukkikasvatus hästi välja. See on hingelähedane ka - igapäevast leiba vajab ju igaüks." Praegu kasvatab Nurmsalu peamiselt hübriidrukist. Tema sõnul on nende saak tavasortidest poole kõrgem. Ka viljelusvõistluse võidud on ta korjanud hü briidruk kiga 'Agronom' - saanud kaks aastat tulukuse arvestuses parima tulemuse, saagiga aga olnud 2011. aastal esimene ja mullu kolmas. Rukkikasvatuse üks nippe on alustada koristamist varem. Kuivatamine võtab küll kauem aega, aga toiduviljale ei tohigi käredat kuumust anda. Kui rukis aga vihmade kätte jääb, läheb ta peas kasvama ja sealt enam korralikku leivavilja ei tule. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Pensionieas Endel Härm juhib moodsat talu

21. august 13

Pensionieas Endel Härm juhib moodsat taluTänavu 70 aasta juu­belit tähistanud Endel Härm peab Põlvamaal perega üle sajapealist piimakarja, soetas lauta lüpsirobotid ega plaani talutöödest niipea kõrvale jääda. "Teeme siin talus kõiki töid kol­mekesi - mina, poeg Aivar ja üks palgatöötaja veel lisaks," räägib Endel Härm. Ehkki so­liidses eas peremehel on juus­tes hõbehalli, on tema rüht sir­ge, eluaeg füüsilist tööd teinud mees ei suudagi tööta olla ja oma sõnul ei plaani ta veel pen­sionipõlve nautida. Praeguse talukoha Köstrimäe külas Räpina vallas ostsid Härmid juba 1984. aastal. "Alusta­sin kahe lehma ja kaheksa hek­tari maaga," meenutab pere­mees. Nüüd on siinmail mitu­kümmend aastat tööd rüga­tud. Kõlliste talu laudas peetak­se 112pealist lüpsikarja robot-lüpsil, lisaks on veel 140pealine noorkari ja maid haritakse mitu­sada hektarit. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Sulev Matto pakub parimat piima

2. august 13

Aasta Põllumees 2013 kandidaat Sulev MattoSulev Matto piima­karjas Hiiumaa Agros lüpstakse Eesti parimat piima, mida müüakse toorpiimana kohalikele elanikele Kärdla kaupluses. "20 aastat tagasi läksin Saksa­maale, töötasin sealses farmis sulase ja õpipoisina. Mäletan, kuidas sakslasest farmiomanik tegi oma lõaspidamislaudast vabalauda, laskis lehmad lah­ti ning lüpsiplatsile lüpsma, see oli toona uus asi. Nüüd - 20 aas­tat hiljem — on ka minul oma vabapidamislaut," teatab Sulev Matto. Oleme Kärdla lähistel Ala kü­las Hiiumaa Agro rekonstruee­ritud Ala farmis, kus farmi ühes osas nosivad piimalehmad vabapidamislaudas, teises osas on noorkari. Matto on renoveerinud/uuendanud vana hoonet juba mitu aastat, nüüd on loomadel avaramad võimalused, kaasaeg­sed pidamistingimused. Laut peaks täielikult valmima täna­vu sügsel. Söödarobot suristab vaikselt ühest lauda äärest teise, lükates loomadele silo ette. Loo­madel on oma jalutusala, samu­ti sügamisharjad, neid lüpstakse kalasaba-lüpsiplatsil. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Kairo Pilviste kiidab ¹oti mägiveiseid

29. juuli 13

Kairo Pilviste kiidab ¹oti mägiveiseidKairo ja Sinikka Pilviste juhtisid varem Helsingis edukalt tantsukooli, nüüd aga peavad Saaremaa kadakate vahel ¹oti mägi­veiseid. “Ma pole põline saarlane, tulin siia hoopis Soomest,” teatab Pilviste, kes sattus mägiveiseid pidama täiesti juhuslikult. Nimelt saadeti mandrilt pärit koolipoiss 1991. aastal õpilasvahetusega Soome. Seal lõpetas hakkaja noor Hämeenlinnas ja Helsingis kaks kooli, omandades nii arvuti- kui ehitusoskused ja asutas oma ettevõtte. “Kohtasin Soomes ka oma tulevast abikaasat Sinikkat, koos asutasime tantsukooli Pilvisteps, kus õpetasime edukalt seltskonnatantse pea paarkümmend aastat,” räägib praegune OÜ Ranna Villa omanik. Kui Pilvisted kümmekond aastat tagasi Saaremaale suvekodu otsima hakkasid, sattusid nad Mustjala valda Küdema külla, kust ostsid kena rannavaatega maatüki. Paraku oli rand tihedalt roogu kasvanud. Nad kaalusid, kas võtta lambad, aga kohalikud naabrid laitsid mõtte maha, soovitades soetada hoopis lihaveised. Teemaga interneti kaudu põhjalikumalt tutvudes võtsid Pilvisted lõpuks eeskuju soomlastest, kes kasutavad rannaalade puhastamiseks eelkõige ¹oti mägiveiseid. Nii need karvased sarvilised loomad Küdema külla jõudsidki. Esialgu suvituspaigana mõeldud Küdema küla hakkas abielupaarile üha enam meeldima, suvila asemel kerkis uhke elumaja ja rannaalade hooldamine aina laienes. Edasi loe Maalehest. 


AP 2013: Õunakasvatustalu peremees Kalmer Kasvandi arvates on eestlase lemmikõun 'Kuldrenett'

29. juuli 13

Õunakasvatustalu peremees Kalmer Kasvand: Eestlase lemmikõun on 'Kuldrenett'Halika õunatalu peremees Kalmer Kasvand on rajanud koos perega Räpina valda tänapäevase õunaistanduse, kus 22 hektarilt jõuab kodumaisele turule üle saja tonni lauaõunu. "Eestis on õuntele turgu küll, me ei jõua nii palju toota, kui nõutakse," kinnitab talu peremees Kalmer Kasvand. Räpina vallas Halika õunatalus on rohkem kui kümnele hektarile rajatud uus istandus, kus põhisordid sirgetes ridades kasvamas - nii kaugele, kui silm ulatub. Istandikke on OÜ Halika Õunatalu rajanud nelja kohta, sealhulgas taastanud kunagise Räpina aianduskooli Kuuksi aia. Nendes aedades on aasta ringi tööd kogu perel. "Peame investeerima viis aastat ette. Kui uue õunasordi katsetusele võtame, peame ette hindama, kas turg võtab selle vastu või mitte, muidu on see uppunud investeering," sõnab Kalmer Kasvand. Ta selgitab, et õunakasvataja peab lisaks puude hooldamisele, uudsele lõikusele, korjamisele ja säilitamisele tegelema ka tarbija maitse-eelistustega.  "Eestlase lemmikõun on 'Kuldrenett', kuid väga head sordid on ka näiteks 'Ligol', 'Lobo', 'Orlik', 'Liivika'," rõhutab peremees, kes väsimatult võtab katsesse uusi ja huvitavaid õunasorte, et proovida, mis on parima säilivusajaga ja maitsevad kõige paremini. Praegu katsetab ta, kuidas Soomes ja teistes Euroopa riikides aretatud õunasordid Eesti tingimustes kasvavad ja kohanevad, sest tema suur unistus on kaasajastada Eesti õunakasvatus ning viia see taas tõusuteele. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Aivar Pikkmets joodab pealinlasi mahepiimaga

28. juuni 13

Aivar Pikkmets joodab pealinlasi mahepiimagaAivar Pikkmets Pärnu­maalt saadab üle päeva Tallinna mahepiima, mida tarbijad saavad osta Selveri toorpiima automaatidest ja Laagri Maksimarketist. "Meie talu piim maitseb paljude­le. On tuldud ka tänama, et nüüd pole lastel enam allergiat, kanna­tavad maapiima juua," on Mätiku talu peremees rahul. Enam ei pea ta kogu oma ma­hepiima tavapiimana tööstustes­se saatma, vaid tarbijad saavad seda osta otse TÜ Eesti Mahe pii­maautona, aatidest. Nii on Mätiku talu teinud oma toodangu tun­tuks paljudele pealinlastele. Edasi loe Maalehest.


AP 2013: Helju Veskaru ehitas unikaalse robotlauda

26. juuni 13

Helju Veskaru ehitas unikaalse robotlaudaOÜ Suurekivi juhataja Helju Veskaru avas Kuusalu vallas uusima tehnoloogiaga lauda, kus lüpsirobotite kõrval tegutseb ka iseliikuv söödamikser, mis on Baltimaades ainulaadne. Tuntud piimakarjakasvataja Helju Veskaru on koos kahe lap­selapse - Anti Peensalu ja Siim Põldsaluga - ehitanud paari aas­taga ühe moodsaima piimakarjalauda. Ehkki lüpsirobotid pole Eestimaal enam haruldased, lüpsavad OÜ Suurekivi lautades juba täiustunud tehnoloogiaga Lely Astronaudid. Esimesena Eestis, aga ka Bal­ti- ja Põhjamaades pani Helju Veskaru tööle unikaalse iselii­kuva söödamikseri Vector.
Edasi loe Maalehest.


EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas saavutati kokkulepe

26. juuni 13

Luksemburgis kaks päeva läbirääkimisi pidanud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrid jõudsid kokkuleppele ühise põllumajanduspoliitika reformipaketis. „Eesti jaoks lõppesid läbirääkimised edukalt ja saime viimaste hetkedeni vaidluse all olnud põhiküsimustes head lahendused,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. 

Peaminister toetab põllumeeste ettepanekuid maaelu arengukava eelnõu muutmiseks

25. juuni 13

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) ja Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) esindajad kohtusid täna peaminister Andrus Ansipiga, et selgitada Eesti kahe suurema põllumajandusorganisatsiooni seisukohti seoses maaelu arengukava 2014-2020 ettevalmistamisega. Põllumeeste keskseks mureks on põllumajandusministeeriumi ettepanek vähendada uuel perioodil põllumajanduse investeeringutoetusi seniselt 191 miljonilt eurolt 163 miljonile eurole ning mitmesuguste subjektiivsete hindamiskriteeriumide abil panna halvemasse olukorda just need ettevõtted, kes toodavad põhilise osa Eesti toidust.


AP 2013: Lihaveisekasvatus on Leino Vessarti elutöö

14. juuni 13

Lihaveisekasvatus on Leino Vessarti elutööLeino Vessart Rapla­maalt on paarikümne aastaga pannud aluse Eesti kaasaegsele lihaveisekasvatusele. Vessart oli esimene talumees, kes 1990. aastate algul uskus, et lihaveiste kasvatamisel on siin­mail tulevikku. Toona, kolhoo­side lagunemise aegu, kasvata­ti Eesti üksikutes lihakarjades ainult hereforde. Kaasaegsest tõuaretusest ei teatud suurt mi­dagi ning uute tõugude Eestisse toomine oli ennekuulmatu. Kui aga väiksemad lehmapi­dajad olid sajandivahetuse ma­jandusraskuste tõttu sunnitud piimakarjakasvatusega lõpe­tama, tekkis paljudel võimalus minna üle lihaveisekasvatusele, sest tänu Vessartile ja tema mõt­tekaaslastele oli Eestis juba tek­kinud põllumeeste seltskond, kes innukalt seda ala edasi arendas. Nii on Vessart oma tegevuse­ga kaasa aidanud maaelu säilimi­sele, sest paljud talud võtsid uue suuna ega pidanud lõpetama, kui viimase piima pukile viisid. Kui poleks seda Kaiu meest, kes väsimatult kuulutas, et Ees­tis on võimalik eri tõugu lihavei­seid kasvatada ning jõuda sel­les valdkonnas võrdväärsele ta­semele Soome, Rootsi ja Norra talumeestega, siis kes teab, kui palju meil maal üldse talupidamisi alles oleks.
Edasi loe Maalehest.


Seeder: Baltimaade põllumajandus vajab positiivset kuvandit ka Lääne-Euroopas

7. juuni 13

Baltimaad peaksid tegema senisest tugevamat koostööd oma põllumajandusele positiivse kuvandi loomisel Lääne-Euroopas, ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Pärnus toimunud Balti Assamblee loodusvarade ja keskkonnakomisjoni ümarlaual. „Balti riikide põllumajandusel ja põllumajandustoodangul on idaturgudel selgelt positiivne kuvand ja seda peaksime senisest enam ära kasutama,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Lääne pool pole meie toodang veel nii tuntud ja seepärast peaksime hakkama seal oma kuvandit alles kujundama. See on suur väljakutse ja nõuab Baltimaade tõhusat koostööd.“


AP 2013: Aldo Vaan on parim lihaveisekasvataja

7. juuni 13

“Ostan oma karja täienduseks  ainult puhtatõulisi loomi,”  kinnitab Aldo Vaan heleda  akviteeni karja keskel.  Seda tõugu mullikaid on  ta toonud nii Rootsist  kui Saksamaalt, et are- tada puhtatõuline kari.Parima lihaveisekasvataja tiitli pälvinud Aldo Vaan harib koos perega üle 800 hektari ümberkaudseid maid Läänemaal Topi talus, peab lihaveiseid, tori hobuseid ja mesilasi. Topi talu asub maalilise looduse keskel Kasari jõe käärus, mis on otsekui väike oaas keset lagedaid põlde. Elumaja vastas on unikaalne restaureeritud rookatusega ait, kõrval saun. Taluõu siugleb abihoonete ja puude-põõsaste vahel omaette siseõuedeks otsekui väike külakeskus ajaloolise Rootsi küla maadel. Aastatega on Vaanid loonud elujõulise toimiva talumajanduse, restaureerinud ja laiendanud ka vana talumaja elamisväärseks kogu perele.
Edasi loe Maalehest..
 


Loomahaiguste diagnoosimine koondub Tartusse

6. juuni 13

Alates 1. novembrist koondab Veterinaar- ja Toidulaboratoorium (VTL) kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud kesklaboratooriumisse Tartus. „Viimase aastakümne jooksul on oluliselt muutunud riikliku järelevalve mahud ja laboratoorses diagnostikas kasutatavad meetodid. Seepärast koondame kõik loomahaiguste diagnostikaga seotud uuringud ja erialase kompetentsi kesklaboratooriumisse Tartus,“ ütles Veterinaar- ja Toidulaboratooriumi direktori asetäitja Imbi Nurmoja.


2012. aastal toetati maaelu arengut 166,8 miljoni euroga

6. juuni 13

2012. aastal toetati maaelu arengut 166,8 miljoni euroga, selgub maaelu arengukava 2007–2013 (MAK) seirearuandest. Maaelu toetuste väljamaksete tempo on võrreldes varasemate aastatega kasvanud.
„2012. aasta ülevaade näitab, et praegusel rahastamisperioodil tehtavad investeeringud maaelu arendamiseks hakkavad suures jaos valmima, sest toetused makstakse välja pärast objektide valmimist ja väljamaksed on eelmisel aastal suurenenud. Võib öelda, et hakkame jõudma arengukavas püstitatud eesmärkide täitumiseni,“ ütles Põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.


EPKK ettepanek muuta põllumajandustoetuste maksustamist seoses põllumajandusmaa kasutusega

4. juuni 13

Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis 28. mail põllumajandusministrile ja rahandusministrile kirja, mis käsitleb probleeme seoses põllumajandustoetuste maksustamise ja põllumajandusliku maakasutusega. Tulumaksuseaduse (TuMS) § 19 lg 3 p 3 kohaselt ei maksustata tulumaksuga füüsilisele isikule makstavaid toetusi, kui toetuse maksmise aluseks on seadus. PRIA makstav toetus on reeglina seaduse alusel makstav toetus (Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seadus), mistõttu - kui toetuse saajaks on füüsiline isik,  kes ettevõtlusega ei tegele, siis toetust tulumaksuga ei maksustata.


AP 2013: Veisekasvataja Jane Mättik: Noortel tasub maal elada

4. juuni 13

Veisekasvataja Jane Mättik: Noortel tasub maal eladaKuusiku talu perenaine Jane Mättik Harjumaalt peab lihaveiseid, kasvatab kolme last ja õpib samal ajal Eesti Maaülikooli magistrantuuris. "Mingil juhul ma linna tööle ei läheks!" teatab Jane Mättik. Ta selgitab, et siis peaks raiskama päevas paar-kolm tundi Tallinna tööle sõiduks, lisaks sõidukulu, ja oma peret suurt ei näekski. "Nüüd on mul kodu ja töö koos, mulle meeldib see eluviis, sest olen saanud hoopis rohkem ka lastele pühenduda," räägib hakkaja perenaine. Edasi loe Maalehest
 


Seeder: põllumehed peaksid oma toodangut enam töötlema

31. mai 13

Põllumehed vajavad oma turujõu suurendamiseks senisest tihedamat koostööd ja peaksid ise hakkama toodangut enam töötlema, rääkis põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder täna Eesti Maaülikoolis toimuval ühistulise toidutöötlemise seminaril. „Põllumajandustootjad on toidutootmises reeglina kõige väiksem ja killustunum lüli. Seepärast pole põllumees üksikuna ka võrdne partner hinnaläbirääkimistel üha enam kontsentreeruva toidutööstuse ja jaekaubandusega,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.


PRIA alustab loomakasvatustoetuste maksmist

30. mai 13

Sel nädalal tegi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsused märtsis esitatud  loomakasvatustoetuste taotluste kohta, määrates viit liiki toetusteks kokku ligi 19,9 miljonit eurot. Alates tänasest /30.mai/ jõuavad toetused ka loomapidajate pangakontodele. Loomakasvatustoetuste taotlusi võttis PRIA vastu 2.-20.märtsini, piimasektori eritoetuse taotlusi said kuni 100-pealiste piimakarjade pidajad esitada veel 15. aprillini. Kokku laekus 4930 taotlust. Üleminekutoetused maksab PRIA välja mais-juunis, piimasektori eritoetuse määrab ja maksab detsembris.


Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika kokkulepe võib tulla juunis

27. mai 13

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder osaleb täna algaval Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite mitteametlikul nõukogul Dublinis, kus arutatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) seni kokkuleppimata küsimusi. Mitteametlikul kohtumisel taotleb Eesti õigust maksta esimeste hektarite eest kõrgemat otsetoetust, suhkrukvootide võimalikult kiiret kaotamist ning tõstatab seakasvatuse keerulise olukorra ja Venemaa elusloomade impordikeelu küsimused. Ühise põllumajanduspoliitika heakskiitmine peaks toimuma ministrite nõukogus juunis.

Eesti parimad noortalunikud tulevad Järva- ja Võrumaalt

24. mai 13

23. mail Järvamaal mõõtu võtnud noortalunikud selgitasid endi seast parima, kelleks on Järvamaa Kutsehariduskeskuse õpilane Reinard Kann. Teisele kohale tuli Võrumaa Kutsehariduskeskuse õpilane Kristo Jürisoo ning kolmandale Teet Adamberg Järvamaa Kutsehariduskeskusest. Parima noore taluperenaise tiitli pälvis Liina Eilmann.


Põllumajandussaaduste eksport oli esimeses kvartalis 284 miljonit eurot

21. mai 13

Eesti põllumajandussaadusi eksporditi 2013. aasta esimeses kvartalis 284 miljoni euro eest, mis on 9,2% kogu Eesti ekspordist esimeses kvartalis.  Kui Eesti põllumajandussaadusi eksporditi esimese kolme kuu jooksul 284 miljoni euro eest, siis Eestisse imporditi saadusi 324 miljoni euro väärtuses.


Keskkonnahoidu ja toidutootmist ei saa vastandada

20. mai 13

Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) hinnangul peaks uus maaelu arengukava panustama eelkõige Eesti toidutootmise jätkusuutlikkuse tagamisse. Selleks on lähiaastatel vaja suuri investeeringuid põllumajandus- ja toidutootmise moderniseerimiseks, sh keskkonnanõuetega vastavusse viimiseks. Võrreldes vanade EL liikmesriikidega on Eesti põllumajandusmaa kasutamise intensiivsus madal ja põllumajandussektorist lähtuv koormus keskkonnale suhteliselt väike. Samas on tekkinud tootmise kaasajastamiseks 1990ndate aastate põllumajandussektori madalseisu tõttu suur investeerimisvajak. Seda mahajäämust pole suutnud katta ka ELga liitumise järel tunduvalt paranenud investeerimiskliima.

Algab metsloomade marutaudivaktsiini külvamine piirialadel

10. mai 13

13. mail alustab Veterinaar- ja Toiduamet kevadist rebaste ja kährikute suukaudset marutaudivastast vaktsineerimist Läti ja Vene piiriga külgnevatel aladel. Vaktsineerimine viiakse läbi 20-40 kilomeetri ulatuses Läti piirist, 50 kilomeetri ulatuses Venemaa maismaapiirist ning 30 kilomeetri ulatuses Narva jõest. Vaktsiini külvamist alustatakse Ida-Virumaast, jätkatakse Eesti-Vene maismaapiiril Kagu -ja Lõuna-Eestis ning seejärel liigutakse edasi pikki Eesti-Läti piiri suunaga idast läände kuni Pärnu laheni.


PRIAs algab 2. mail pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

30. aprill 13

2. mail alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõttu. Põllumeestel ja loomapidajatel on põllumajandustootmise edendamiseks, maaharimiseks ja keskkonna säästmiseks võimalik taotleda samasuguseid toetusi, nagu eelmiselgi aastal. Need on ühtne pindalatoetus, põllumajanduskultuuri ja heinaseemne üleminekutoetus ning hulk maaelu arengukava meetmetest taotletavaid toetusi: ebasoodsamate piirkondade, keskkonnasõbraliku majandamise, mahepõllumajandusliku tootmise, poollooduslike koosluste hooldamise ning loomade karjatamise toetus, samuti  Eestile omaste ohustatud tõugu loomade ning kohalikku sorti taime ehk Sangaste rukki kasvatamise toetus. Veel saab PRIAst toetust NATURA 2000 alal asuvate põllumaade hooldamiseks. Erametsaomanikud saavad SA Erametsakeskus kaudu taotleda NATURA 2000 metsamaa toetust.


Eesti Taimekasvatuse Instituut alustab tööd juulis

26. aprill 13

1. juulist 2013 alustab tööd Eesti Taimekasvatuse Instituut, mis ühendab senise Jõgeva Sordiaretuse Instituudi ja Eesti Maaviljeluse Instituudi valdkonnad ning võimaldab edaspidi mahukamaid teadus- ja rakendusuuringuid.  25. aprillil valitsuse istungil heaks kiidetud instituutide liitmise tulemusena koondatakse ühte asutusse sortide ja agrotehnoloogiaga tegelemine, korraldatakse ümber struktuur ja finantseerimine, et luua suuremad uurimisgrupid ja kasvaks võimekus teadustöö tegemisel.

Põllumajandustoodangu väärtus oli mullu ligi 900 miljonit eurot

1. aprill 13

Põllumajandustoodangu väärtus kasvas aastaga ligi kümnendiku võrra ja ulatus 2012. aasta esialgsetel andmetel 885,8 miljoni euroni, selgub täna põllumajandusministeeriumis esitletud põllumajandussektori eelmise aasta ülevaatest. Kogu majandusharu toodangus suurenes taimekasvatuse ja vähenes loomakasvatuse osatähtsus – toodangu väärtus kasvas taimekasvatuses 16% ja loomakasvatuses 5%. Taime- ja loomakasvatustoodanguga seotud toetused moodustasid toodangu väärtusest 3,9 miljonit eurot ehk alla poole protsendi. 

Eesti põllumehed võivad pääseda keerulisest toetusõiguste süsteemist

20. märts 13

Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu kinnitas ööl vastu tänast lõppenud istungil seisukoha ühise põllumajanduspoliitika osas ning andis eesistujale Iirimaale mandaadi alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga. Nüüd on oluline saavutada enne suvepuhkusi ka kolmepoolne kokkulepe Euroopa Komisjoni, Nõukogu ja Parlamendi vahel, mis on aluseks, et saaksime uuel rahastamisperioodil ühist põllumajanduspoliitikat rakendama hakata.


Europarlament avaldas tugevat toetust Balti põllumajandustoetuste kiiremale ühtlustamisele

14. märts 13

Eile toimus Strasbourgis Euroopa Parlamendi täiskogu istung, millel kiideti heaks europarlamendi seisukohad kolmepoolseteks läbirääkimisteks ühise põllumajanduspoliitika reformimisel. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Põllumeeste Keskliit avaldavad heameelt, et täiskogu istungil sai tugeva toetuse Balti riikidest pärit saadikute (eesotsas Sandra Kalniete ja Ivari Padariga) ettepanek, mille kohaselt oleksid Balti riikide põllumajanduse otsetoetused 2014. aastal vähemalt 55% ja 2019. aastal 75% liikmesriikide keskmisest tasemest. Parlamendi algse ettepaneku kohaselt oleksid meie toetused aastatel 2017-2020 moodustanud vaid 65% keskmisest.


Maaelu arengukavas plaanitakse toetada keskkonnasõbralikku aiandust

13. märts 13

Maaelu arengukava 2014-2020 juhtrühma koosolekul vaeti uute meetmetena keskkonnasõbraliku aianduse ja piirkondliku mullakaitse toetusi. Keskkonnasõbraliku aianduse meetme puhul kavandatakse puuviljade, marjade, köögiviljade, ravim- ja maitsetaimede ning maasikate kasvatamise toetamist. “Eesmärk on soodustada keskkonnasõbraliku aianduse levikut, sest aianduse sõltuvus taimekaitsevahenditest on suur ja sellest lähtuvalt ka mõju bioloogilisele mitmekesisusele. Soovime, et aedviljade tootmine kasvaks, kuid samas ei kaasneks sellega kahjulikke mõjusid keskkonnale,” ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti. 


Taimekasvatuses võetakse suund kaitsevahendite säästvale kasutamisele

8. märts 13

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kinnitas taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2013–2017.  Eestis esmakordselt koostatud kavaga on eesmärk järgmise viie aasta jooksul vähendada sõltuvust taimekaitsevahenditest. Tegevuskavas on suur rõhk pandud integreeritud taimekaitsele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. „See tähendab eelkõige ennetustööd ja seiret, misjärel on võimalik taimekaitsevahenditega sekkuda alles siis, kui see on saagi päästmiseks vältimatu,“ rääkis toiduohutuse ja kalanduse asekantsler Toomas Kevvai.


Eesti mesi jõudis Hiina turule

7. märts 13

Eesti suurim mesindusettevõte Meveda OÜ alustas Eesti mee eksporti Hiina turule.  Esimesed purgid Eesti mett lähevad Hiinas müüki juba sel kuul. Ökoloogiliselt puhas mesi on Hiinas väga hinnatud toode ja Austraalia ettevõtete toodangu kõrvale on sealsel turul nüüd tõusmas ka eestimaine Meveda kaubamärk. Esimene partii Eesti mett jõuab kohalikes telepoodides müüki järgmisel nädalal.


Kaks kolmandikku põllumajandussaaduste ekspordist läheb Euroopa Liitu

7. märts 13

Eesti põllumajandussaadusi eksporditi 2012. aastal 1,163 miljardi euro eest. Sellest 69% eksporditi Euroopa Liitu. Kui Eesti põllumajandussaadusi eksporditi mullu 1,163 miljardi euro eest, siis Eestisse imporditi saadusi 1,359 miljardi euro väärtuses. „Eesti põllumajandussaaduste eksport jääb küll impordile esialgu veel alla, kuid vahe on tänu ekspordi suurenemisele aastate lõikes järjest vähenenud – 2012. aasta eksport on võrreldes kolme aasta tagusega kasvanud peaaegu kaks korda,“ ütles põllumajandusministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Illar Lemetti.

PRIA alustab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõttu

1. märts 13

2.- 20. märtsini võtab PRIA loomapidajatelt vastu taotlusi kuut liiki loomakasvatustoetuste saamiseks. Toetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, motiveerides neid tootmist jätkama. Viit üleminekutoetust rahastatakse Eesti riigi eelarvest, piimasektori eritoetust Euroopa Liidu poolt.


Eesti mahetoodete müügikäive tõusuteel

27. veebruar 13

2012. aastal tegutses Eestis 40 spetsialiseerunud ökopoodi, Eesti kauplustes kokku oli müügil 853 erinevat Eestis toodetud mahetoodet, selgus täna põllumajandusministeeriumis esitletud mahetoodete turu uuringust.


Tarbijad soovivad maheköögivilja ja -kartulit

27. veebruar 13

82 protsenti tarbijaist sooviks osta mahetoitu, peamise ostukohana näevad tarbijad peamiselt tavalisi toidupoode, selgus täna Põllumajandusministeeriumis  tutvustatud mahetoodete turu uuringust. Tavaliselt toidupoest koos igapäevaste toidukaupadega eelistab mahetooteid osta 50% tarbijaist, otsekontakti tootjaga sooviks 38% elanikest. Turult eelistab osta 29% ning spetsiaalsest ökopoest 14% tarbijaist. Internetipoe vahendusel tellimist peab mugavaimaks mahetoidu ostukanaliks 4% elanikest.


Parem varblane peos kui tuvi katusel

22. veebruar 13

Põllumajandussektori stabiilsus on igale riigile julgeoleku küsimus. Strateegilise majan­dusharuna ei saa seda pimesi turu meelevalda jätta. Viimased aastad on toonud aru­saama, et vaba turg on pahatihti moonutatud. Põllumajandusturgude suur kõikumine on feno­men, mis pani ühel meie konve­rentsil isegi Eesti Panga majan­dusanalüütiku kulmu kergitama. Vaat et esimest korda kuul­sin nn peavoolu majandustead­lase suust kommentaari, et põl­lumajandus võib tõepoolest olla teistest sektoritest erinev. Arved Breidaks tegi 14. veeb­ruari Maalehes ettepaneku, et leegitsevate põhupallide taustal toetuste suurendamise nõudmi­se asemel peaks Eesti hakkama otsetoetuste vähendamise eest­kõnelejaks. See ettepanek kor­dab mõneti Äripäeva 5. veeb­ruari juhtkirjas väljendatut, et peaminister oleks ülemkogul pidanud nõudma Prantsusmaa ja Saksamaa toetuste otsustavat vähendamist.


2012. aasta parimad karjakasvatajad on Tõnu Post ja Aldo Vaan

21. veebruar 13

Maaelu Edendamise Sihtasutus valis 2012. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks Tõnu Posti Kõljala Põllumajanduslikust OÜst ning parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Aldo Vaani Topi Mõis OÜst. Aunimetused antakse kätte täna, Eesti Vabariigi 95. aastapäevale pühendatud aktusel põllumajandusministeeriumis. „Võitjad jäid silma sellega, et nad on pikka aega karjakasvatusega tegelenud ning näidanud stabiilselt väga tublisid tulemusi,“ ütles MESi juhatuse esimees Raul Rosenberg. „Parima karjakasvataja tiitliga tunnustame suurt pühendumust ja pikaajalist tööd.“

Uus jahiseadus ei arvesta väiksemate maaomanikega ja ei loo süsteemi ulukikahjude korvamiseks

19. veebruar 13

Põllumeeste Keskliit (EPK) ja Põllumajandus-Kaubanduskoda saatsid täna riigikogu keskkonnakomisjonile kirja, milles juhitakse tähelepanu menetletavas jahiseaduses väiksemate maaomanike mittearvestamisega.


Valitsus: Otsetoetused järmistel aastatel ei lange

9. veebruar 13

Euroopa Liidu (EL) liidrid jõudsid eile lõppenud ülemkogul kokkuleppele liidu järgmise seitsme aasta (2014-2020) eelarves, mille maht on ligikaudu 960 miljardit eurot ehk 1% liidu rahvuslikust kogutoodangust (RKT). Kokkuleppe kohaselt paranevad uuel eelarveperioodil Balti põllumeeste konkurentsitingimused. Meie valitsusjuhi hinnangul väheneb põllumajanduse otsetoetuste erinevustest tulenenud ebavõrdne kohtlemine märkimisväärselt. „Kuigi lõplikult ei õnnestunud meil ebavõrdsusest lahti saada, on põllumeestel siiski põhjust rõõmustada,“ ütles Ansip. Otsetoetus hektari kohta küündib perioodi lõpuks 75-protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Ansipi sõnul tähendab see meie põllumeestele aastast 2020 toetust arvestuslikult vähemalt 196 eurot hektarilt, praegu on toetus koos riigieelarvepoolse panusega 143 eurot hektarilt.


Põllumehed tunnustavad valitsuse tööd konkurentsitingimuste võrdsustamisel

9. veebruar 13

Lõppenud EL ülemkogul lepiti kokku põllumajandus- ja maaelutoetused järgnevaks eelarveperioodiks. Kuigi põllumeeste ootused täiel määral ei täitunud, tuleb siiski anda ohates tulemustele rahuldav hinnang.


Balti riikide põllumehed korraldasid Brüsselis minilaulupeo

7. veebruar 13

7. veebruaril algas Brüsselis Euroopa Ülemkogu kohtumine, millel arutatakse Euroopa Liidu eelarvet aastateks 2014-2020. Otsustamisele tuleb ka põllumajanduse otsetoetuste küsimus. Brüsselis Schumani ringile kogunesid nõukogu hoone juurde juba neljandat korda meelt avaldama Eesti, Läti ja Leedu põllumehed. Balti põllumajandusorganisatsioonid korraldasid võrdsete konkurentsitingimuste nõudmiseks Brüsselis minilaulupeo, millel tuli teiste laulude hulgas esitamisele ka ühislaul „Ärgake, Baltimaad!“. Meeleavaldusel esinesid Läti laulukoor ja Leedu noortalunikud. Eesti esindajatena laulsid üritusel muusikud Kait Tamra ja Aldo Järve.


Protestikontsert Tallinnas Raekoja platsil ja lõkked Via Baltica ääres

5. veebruar 13

lokke logo.bmp5. veebruaril kogunevad Balti riikide põllumehed taas protestiaktsioonile, et nõuda võrdseid konkurentsitingimusi Euroopa Liidus. Eesti põllumeeste esindajad kutsuvad kõiki kell 16.30 Tallinnas, Raekoja platsil toimuvale Bonzo kontserdile. Pärast kontserti jagavad põllumehed kontserdikülalistele mulgiputru. Seejärel kell 17.30 süütavad põllumehed Via Baltica maantee ääres igal kilomeetril euroheinapallid, et anda Brüsselile märku oma nõudmistest. Euroopa Liidu järjekordne ülemkogu toimub Brüsselis 7. ja 8. veebruaril.


Balti põllumehed kohtusid Eesti valitsusjuhiga

1. veebruar 13

Balti põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtusid täna Eesti valitsusjuhi Andrus Ansipiga. Visiidi eesmärgiks oli tutvustada peaministrile Eesti, Läti ja Leedu põllumeeste ühiseid positsioone EL uue perioodi eelarveläbirääkimistel.


Balti põllumehed kohtusid Leedu presidendiga

16. jaanuar 13

15. jaanuaril kohtusid Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusliitude esindajad Leedu presidendi Dalia Grybauskaitega, et vahetada mõtteid EL uue eelarveperioodi põllumajandustoetuste teemadel. Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide esindajad kohtuvad 1. veebruaril Eesti peaministriga ja 4. veebruaril Läti valitsusjuhiga. Kohtumiste eesmärk on vahetada infot ja saada kindlust, et valitsusjuhid võitlevad koos otsetoetuste võrdsustamise eest.


Eesti põllumajandustoetused tõotavad lähiaastail pigem langeda

16. jaanuar 13

Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmuse sõnul tõotavad Eesti põllumajandustoetused Euroopa Komisjoni esialgse eelnõu kohaselt lähiaastatel pigem langeda, sest riik ei tohi alates 2014. aastast enam riigieelarvest maksta täiendavaid otsetoetusi. Sõrmus selgitas, et põllumajanduse ja maaelu valdkonnas on valitsuse olulisemad eesmärgid seotud ühise põllumajanduspoliitika reformimise ja rahastamisega aastatel 2014-2020 ning tegevuskava väliselt lisandus olulise teemana täiendavate otsetoetuste maksmine 2013. aastal, et ära hoida põllumajandustoetuste langus. Eelmisel aastal algas hoogsalt uue maaelu arengukava 2014-2020 koostamine, mis aga koja sõnul ei pälvi valitsuse tegevusprogrammis aastateks 2011-2015 erilist tähelepanu.


Põllumehed tuletavad peaministrile meelde, et jätkuvalt peab võitlema toetuste võrdsustamise eest (parandatud)

19. detsember 12

19. detsembril kohtusid Põllumeeste Keskliidu (EPK) ja Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) esindajad peaminister Andrus Ansipiga. Põllumehed tunnustasid peaministrit ja riigikantseleid põllumajandustoetuste võrdsustamise eest võitlemisel ja viisid jõulukingiks head Eesti toitu – suitsupõrsa.


Balti põllumehed kavandavad ühisaktsioone (parandatud)

18. detsember 12

17. detsembri hilisööl, lõppes Riia lähistel kolme Balti riigi põllumajandus-organisatsioonide esindajate kohtumine, kus arutati „ÜPP Balti traktori“ aktsiooni tulemusi ja edasisi samme otsetoetuste võrdsustamiseks. Eestit esindasid kohtumisel Põllumeeste keskliit (EPK)  ja Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK). Koosolijad andsid traktori-aktsioonile positiivse hinnangu ja leidsid, et toetuste võrdsustamisele on astutud tubli samm lähemale. Samas nenditi, et saavutatuga ei saa rahule jääda, sest ülemkogu laual oli ka ettepanek maaelupoliitika eelarve 9% vähendamiseks, mis sööb osaliselt ära otsetoetuste tõusu.


Põllumajandussektori kogutoodangu väärtus tõuseb

17. detsember 12

Eesti põllumajandussektori kogutoodangu väärtus suureneb 2012. aastal esialgsel hinnangul 9%, moodustades 816 miljonit eurot, selgub EUROSTATi avaldatud esialgsetest põllumajandussektori majandustulemustest. Euroopa Liidu 27 liikmesriigi põllumajanduse kogutoodang suureneb käesoleval aastal 2% võrra, sh suurenesid nii taimekasvatustoodangu (1%) kui ka loomakasvatustoodangu väärtus (4%)

Kas oleme rahul Euroopa Ülemkogu tulemustega?

14. detsember 12

22.-23. novembrini toimunud ülemkogul arutati ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020. Kuigi riigijuhid kokkuleppeni ei jõudnud, siis läbirääkimiste teksti jõudis esimest korda Balti riikide erisus põllumajanduse otsetoetuste osas. Selle kohaselt tõuseksid meie otsetoetused hektari kohta 2020. aastaks jooksevhindades 196 euroni, mis on 75% EL keskmisest.


Põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse tänavused parimad

13. detsember 12

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse 2012. aasta parimaid. Välja selgitati parim konsulent, kelleks sai taimekasvatuse ja finantsmajanduse konsulent Alar Lugu Pärnumaa Talupidajate Nõuandekeskusest ning parim nõuandekeskus, milleks sai Saarte Nõuandekeskus. Parimad kuulutati välja ja auhinnad anti üle maamajanduse konsulentide talvistel teabepäevadel, mis toimusid 5. – 6. detsembril Kääriku Spordikeskuses. Aasta parimaid tunnustab MES kolmandat korda.


ELi audiitorid: Sissetulekutoetuse jagamine uute liikmesriikide põllumajandustootjatele tuleks üle vaadata

27. november 12

Euroopa Kontrollikoda on avaldanud oma esimese eriaruande (nr 16/2012) uute liikmesriikide põllumajandustootjatele makstava sissetulekutoetuse kohta. Kontrollikoda kutsub üles toetuse jagamise viisi reformima, tagamaks, et sissetulekutoetus on suunatud aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes tegelevad konkreetse ja korrapärase põllumajandustegevusega. Eelkõige tuleks ELi põllumajandustoetuse saajate hulgast välja jätta avaliku sektori asutused, kes haldavad riigile kuuluvat maad ning ei ole põllumajandustootmisega muul viisil seotud. Samuti ei tohiks makseid teha kasutult seisvate maatükkide ega maa eest, mille peamine otstarve ei ole põllumajandus.


Balti traktor tõmbas Brüsselis suurt tähelepanu

23. november 12

Peaministriga Brüsselis22. novembril  kulmineerus Brüsselis 12. novembril Tallinnas alanud Balti traktori aktsioon. Brüsselis avaldas traktori kõrval meelt sadakond Eesti, Läti ja Leedu põllumeest, keda toetas kohalik eestlaskond. Meeleavaldusel esinesid Eesti ja Läti peaministrid ning Leedu president.  Valitsusjuht Andrus Ansip tunnustas Balti põllumehi ja ütles, et meie nõudmised on õigustatud ning kolme Balti riigi valitsused toetavad neid täielikult.


EL eelarveläbirääkimisel tuleb kaitsta põllumajanduspoliitika mõlemat osa

23. november 12

Täna jätkub Brüsselis Euroopa Ülemkogu erakorraline kohtumine, millel arutatakse Euroopa Liidu eelarveraamistikku 2014-2020. Eesti jaoks on olulise küsimusena laual EL ühise põllumajanduspoliitika rahastamine. „Oleme peaministrile selgelt teada andnud, et uus eelarveperiood peab tooma mõistlikud lahendused Eesti ebavõrdsete otsetoetuste küsimuses. Samas ei tohi tähelepanu alt välja jätta ka ühise põllumajanduspoliitika teist sammast ehk maaelu arengu poliitika korralikku rahastamist. Maaelupoliitika rahastamine peab jätkuma vähemalt tänasel tasemel,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ülemkogu arenguid analüüsides. 


Seeder: toidujulgeoleku parim tagatis on konkurentsivõimeline põllumajandus

22. november 12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ütles eile hilisõhtul Riigikogu ees kõneledes, et Eestil tuleb endalt küsida, kus on tasakaal tööstusliku tootmise ja traditsiooniliste peretalude vahel ning kuidas säilitada toidutootmine ja maaressursside eesmärgipärasem kasutamine. 


PRIA kinnitas üheksat liiki otsetoetuste ühikumäärad

22. november 12

Põllumajanduse Registrita ja Informatsiooni Amet (PRIA) kinnitas kõigi tänavuste taotletud üheksat liiki otsetoetuste ühikumäärad nii taime- kui loomakasvatuse valdkonnas. Üheksat liiki toetused maksab PRIA välja detsembrikuu jooksul.


Peaminister Ansip avaldas toetust Balti põllumeeste nõudmistele

22. november 12

Peaminister Andrus Ansip kohtus täna Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide esindajatega, kes korraldasid Brüsseli südalinnas meeleavalduse eesmärgiga toetada hästi finantseeritud Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmist ning tugeva ühise põllumajanduspoliitika kujundamist. Täna õhtul algaval Euroopa Ülemkogu erakorralisel kohtumisel tahetakse jõuda kokkuleppele Euroopa Liidu järgmises finantsraamistikus ehk eelarves aastaiks 2014-2020.


Balti riikide protestitraktor jõuab 22. novembril Brüsselisse

21. november 12

Poolteist nädalat teel olnud „Balti ÜPP traktor“ jõuab neljapäeval, 22. novembril, Brüsselisse, kus toimub algusega 13 meeleavaldus Schumann-ringil, Cinquintanaire´i (Jubelparki) poolsel küljel. Kuigi traktorit tuli teel mitu korda remontida, pidas see vastu ning on meie meeleavaldusel õigel
ajal kohal.


Balti riikide põllumehed nõuavad koos Saksa põllumeestega tugevat põllumajanduspoliitika eelarvet

20. november 12

Täna toimus Berliinis Balti riikide põllumajandusorganisatsioonide esindajate kohtumine Saksa põllumeeste juhtidega. Kohtumisel osalesid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ja Läti Põllumeeste Parlamendi asepresident Maira Dzelzkaleja, Läti Põllumeeste Ühistute Liidu juhatuse liige Uldis Krievars, keda võõrustasid Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni COPA president Gerd Sonnleitner ja Saksamaa Põllumeeste Liidu peasekretär Helmut Born.


Välisminister Urmas Paet: Eesti soovib Euroopa Liidu uue eelarveprojekti täiendamist ühtekuuluvuspoliitika ja põllumajandustoetuste osas

20. november 12

Välisminister Urmas Paet ütles Brüsselis Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuyga, et praeguses Euroopa Liidu uue eelarve projektis pakutud põllumajanduse otsetoetuste tase Eestit ei rahulda. „Me ei saa nõustuda ja oleks ebaõiglane, kui Balti riikide põllumehed saaksid aastal 2020 toetusi vaid 59% Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas Paet. „Euroopa Liidu ühisturul peavad kõik olema võrdsed ning see ei oleks aus konkurents, kui ühed liikmesriigid on rohkem toetatud kui teised,“ märkis Eesti välisminister. „See kahjustab meie põllumeeste konkurentsitingimusi Euroopa turul,“ lisas ta.


Valgamaalane: Protestijad jagasid tasuta piima

15. november 12

Maameeste protestitraktor saabus Valga Maxima kõrvale teisi­päeva õhtul kriiskava signaali ja pasunaheli­de saatel. Päevinäinud MTZ-80 ehk rahva­keeli Belarus oli teel Tallinnast Brüsselisse, et juhtida tähelepa­nu põllumeestele makstavate ot­setoetuste ebavõrdsusele. "Võrd­sed toetused kõigile" - nii oh traktorikärule kirjutatud eesti, lä­ti ja leedu keeles.


Balti riikide põllumehed saadavad Brüsselisse vana ja väsinud traktori

12. november 12

Balti riikide põllumajandusorganisatsioonid korraldavad 12.-22. novembrini ulatusliku aktsiooni „Balti ÜPP traktor“, mille eesmärgiks on toetada hästi finantseeritud  Euroopa Liidu eelarve vastuvõtmist ning tugeva ühise põllumajanduspoliitika kujundamist. Selle aktsiooni abil juhime jätkuvalt tähelepanu Balti riikide ebavõrdsetele otsetoetustele.

„Ainult tugev, õiglane ja piisavalt rahastatud EL ühine põllumajanduspoliitika suudab tagada meie inimeste varustamise taskukohaste, kvaliteetsete ning kohalike toiduainetega. Tänased ebavõrdsed toetused takistavad Eesti põllumajanduse potentsiaali kasutamist,“ selgitab Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus.


Heino Laiapea: Pääsukesemärgiga piim andis Viljandis protestitraktorile hoogu

12. november 12

Viljandis Anttilla parkimisplasile koguneb esmaspäeva õhtul rahvast nagu kevadel puhkepäeva hommikul kanamüügiautot ootama. Kastide, kottide asemel on enamikel kaasas fotoaparaadid. Siht saada endale sellise imelooma nagu Brüsselise sõitva  protestitraktori pilt. Puhkpilliorekster mängib ergutuseks hoogsaid lugusid. Kohe kohe peaks lahti minema piimajagamine.


Põllumajandustoetused on eelarveläbirääkimistel Balti riikide valitsuste kolme prioriteedi hulgas

11. november 12

9. novembril kohtus Eesti valitsuse delegatsioon Reedel Brüsselis Euroopa Ülemkogu eesistuja kabineti liikmetega. "Kohtumine kinnitas, et kahjuks minnakse ELi järgmise perioodi eelarve osas edasi suurema kärpimise teed. Eesti lähtus kohtumisel valitsuses ja riigikogus heaks kiidetud seisukohtadest, kolme Balti riigi vahel kokku lepitud ühistest eesmärkidest ning ühtekuuluvuspoliitika sõprade grupis kokku lepitud nägemusest EL-i eelarve prioriteetide osas. Eesti rõhutas, et kärped ei saa tulla vaesemate liikmesriikide arvelt ," rääkis Riigikantselei Euroopa Liidu asjade direktor Juhan Lepassaar BNS-ile.


EPKK: Eesti põllumajandustoetused ei tohi väheneda

6. november 12

6. novembril Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil Aasta Põllumees 2012 käsitleti põllumeeste jaoks väga aktuaalset teemat – ühise põllumajanduspoliitika reformi Euroopa Liidu uue eelarvekava valguses. Eesti põllumehed on avaldanud rahulolematust Euroopa Komisjoni kavade suhtes, mille kohaselt küüniks meie põllumajandustoetuste tase uue perioodi lõpuks vaid 58% EL keskmisest. Eesti jaoks on seni rohkem räägitud põllumajandustoetuste kasvust, vähem tähelepanu on pälvinud võimalik toetuste vähenemine lähiaastatel.


Aasta põllumees 2012 on Grüne Fee AS-i juht Raivo Külasepp

6. november 12

Aasta põllumees 2012 on kurgi- ja salatikasvataja Raivo Külasepp6. novembril Riigikogu konverentsisaalis toimunud konverentsil Toompeal kuulutati pidulikult  Aasta põllumeheks 2012 Grüne Fee Eesti ASi tegevjuht Raivo Külasepp Luunja vallast Tartumaalt.  Nordea Panga poolt sai võitja auhinnaks 2500 eurot. Luunja kurgid, salatid ja maitserohelised on meie poelettidel aastaringselt müügil, suuresti on selle eduloo taga firma tegevjuhi Raivo Külasepa oskuslik töö. Energeetiku kõrgharidusega Raivo Külasepp on töötanud Luunjas juba 30 aastat. Ta alustas kunagises sovhoosis elektriinsenerina ja on nüüdseks tõusnud Grüne Fee Eesti ASi tegevjuhiks.


AP 2012 Einar Jakobi arendab seakasvatust Lääne-Virumaal

1. november 12

Einar Jakobi arendab seakasvatust Lääne-Virumaal“Konkurentsis püsimiseks peame kasutama rohkem automaatikat ja võimalikult vähe tööjõudu,” räägib OÜ Kõpsta Seafarmi juhataja Einar Jakobi, kes saadab aastas lihatööstustesse üle 10 000 sea.  Einar Jakobi on Lääne-Virumaa põllumajanduses tegutsenud üle kümne aasta. Õppinud on ta EPAs piimatehnoloogia inseneriks ja töötas algul Rakvere Piimakombinaadis. Kui inglasest ärimees Nevil Hewitt ostis Rakvere piimatööstuse ning lüpsifarmid ja seafarmi, pakuti uues juhatuses tööd ka Jakobile. Nüüdseks on piimatööstus müüdud Maagile, aga farmimajandus jäänud inglasele. Edasi loe Maalehest.


Põllumajandusminister: Eesti põllumajanduses jääb kasutusele erimärgistatud kütus

31. oktoober 12

Põllumajandusministeerium loobub erimärgistatud kütuse asendamisest toetusskeemiga, mis võimaldaks maksta põllumajandustöödel kasutatud diislikütuse eest riigieelarvest hüvitist, kirjutab tänane Saarte Hääl.


Ansip: Eesti põllumehed on loonud konkurentsivõimelise majandusharu

26. oktoober 12

Peaminister Andrus Ansipi hinnangul hoiab meie maaelu elujõulisena traditsiooniline põllumajandustootmine - tehtud on tarkasid otsuseid, investeeritud uutesse tehnoloogiatesse, mis on oluliselt suurendanud tootlikkust, efektiivsust ja keskkonnasõbralikkust meie põllumajanduses.


PM online: Riigikogu liige Aivar Kokk täiendavatest otsetoetustest

23. oktoober 12

22. oktoobril kommenteeris Riigikogu maaelu komisjoni liige Aivar Kokk tulevaks aastaks planeeritavate täiendavate otsetoetuste teemat. "Usun, et parteideülene kokkulepe valitseb ka Eesti põllumeeste toetamisel. Euroopa Liidu ühtsest põllumajanduspoliitikast tingitud ebavõrdsuse tõttu on nad sunnitud ka järgmisel aastal läbi ajama palju väiksema toetusrahaga kui nende konkurendid mujal Euroopas. Jutt käib riigisisesest otsetoetusest, mida on eelarve eelnõus ette nähtud eraldada 24,3 miljonit eurot ja mis peaks tasandama Euroopa Liidu ebavõrdse toetuspoliitika tagajärgi Eestis," ütles Kokk Postimehes.


Elektrituru avanemine

17. oktoober 12

1. jaanuaril 2013 avaneb Eesti elektriturg täielikult konkurentsile. Nii eratarbijad kui ka ettevõtted saavad alates järgmisest aastast valida endale sobiva elektrienergia müüja. Kuna ettevõtete elektritarbimise mahud ja profiil on sageli keerukam kui eraklientidel, tasuks elektrimüüja valimisega hakata tegelema juba praegu. Elektrituru täielikuks avanemiseks on kolm peamist põhjust. Esiteks sunnib elektrituru täielik avanemine Eestis tegutsevaid elektrimüüjaid senisest palju rohkem pingutama. Kui seni on elektrimüüjad nautinud paljuski monopoolset positsiooni, siis avatud elektriturul tuleb neil palju enam vaeva näha selleks, et võita uusi kliente või säilitada olemasolevat kliendibaasi. Iga elektritarbija on vaba otsustama, millise ettevõtte käest elektrit osta ning millal elektrimüüjat vahetada. Elektrituru avanemisega jäetakse seljataha nõukogude aja pärand, kus elektri tootmine ja müük ei toimu mitte turureeglite järgi, vaid on riigi poolt viimse detailini reguleeritud. Turu avanemine on eeltingimus Eesti integreerimiseks Euroopa ja Põhjamaadega ning tagab energiajulgeoleku. Ilma elektriturgu avamata pole võimalik luua piisavalt elektri välisühendusi Soome, Läti ja muu Euroopaga ning tagada tänu investeeringutele erinevad elektritootmisvõimalused Eestis. Elektrituru avanemises lepiti kokku Eesti liitumisel Euroopa Liiduga peaaegu 10 aastat tagasi. Kuigi Euroopa Liidu elektriturg avanes täielikult juba 2007. aastal, anti Eestile ühinemislepingus üleminekuperiood 2013. aasta 1. jaanuarini.


AP 2012 Koit Kull on Saaremaa suurim lambakasvataja

15. oktoober 12

Koit Kull on Saaremaa suurim lambakasvatajaSaaremaa Ökoküla ASi tegevjuht Koit Kull kasvatab rannaaladel ja Vilsandil 1600 lammast, hooldades rannakarja­maid ja kasutades lambakasvatuses uusimat tehnoloogiat. Lahetaguse külas ürgse looduse rüpes avaneb idülliline vaatepilt – taamal loksuv meri, kaldajoonel kivimürakate vahel nosib rohtu lambakari. “Kui ostsime 1999. aastal rannapiirkonda 40 hektarit maad, oli siin kinnikasvanud vana rannakarjamaa. Siis tekkiski idee, et jaotame maa ära – ühelt poolt söövad lambad selle rannaala puhtaks, teisele poole rajame Lääne-Saaremaale arhitektuuriliselt omase vana rannaküla,” räägib Koit Kull, kes juhatab Saaremaa suurimat lambakasvatusettevõtet. Edasi loe Maalehest..


AP 2012: Kodumaist kurgikasvatust juhib Raivo Külasepp

9. oktoober 12

Kodumaist kurgikasvatust juhib Raivo KülaseppLuunja kurk on meie poelettidel alati müügil. Suuresti on selle eduloo taga Grüne Fee Eesti ASi tegevjuhi Raivo Küla-sepa oskuslik töö. Grüne Fee Eesti laiub Tartu külje all Eesti suurimal katmikalal. Aasta ringi köetavaid kasvuhooneid on ligi 6 ha. Kasvatatakse mitu tuhat tonni värsket kurki ja mitukümmend liiki salateid ning maitserohelist. Luunja ettevõte pakub rohelist värskust aasta läbi.
Esimesena Baltikumis võttis Grüne Fee Eesti kasutusele uudse lisavalgustusega tehnoloogia, mis võimaldab toota kogu aasta. Kasvuhoonetes hävitavad kahjureid kemikaalide asemel röövputukad. Kogu tootmine on automatiseeritud nii, et taimedel oleks kasvuks ideaalsed tingimused. Reguleeritakse filigraanselt temperatuuri ning doseeritakse milligrammi täpsusega toitaineid.
Edasi loe Maalehest..


Seeder: ootame Riigikogult avaldust Eesti põllumeeste toetuseks

8. oktoober 12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tegi täna koalitsiooni eestseisusele ettepaneku paluda Riigikogult avaldust põllumajanduse otsetoetuste võimalikult kiire võrdsustamise toetuseks.


Baltimaade põllumajandusministrid täpsustavad koostööd

3. oktoober 12

Täna toimub Leedus Balti riikide põllumajandusministrite kohtumine, et täpsustada samme ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) ja otsetoetuste läbirääkimistel.


Europarlamendi president kutsub üles Baltikumi põllumehi toetama

2. oktoober 12

Euroopa Parlamendi president Martin Schulz avaldas eile Twitteris säutsu, milles toetab Baltimaade põllumeste taotlusi toetuste tõstmiseks. Vaata säutsu


Ansip avaldas Van Rompuyle rahulolematust põllumajandustoetuste suhtes

2. oktoober 12

Peaminister Andrus Ansip ütles täna kohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuyga, et uus Euroopa Liidu eelarveraamistik peab tagama Eesti põllumeeste võrdsema kohtlemise võrreldes teiste liikmesriikidega.


Valitsus plaanib 2013. aastal maksta 24,3 miljonit eurot täiendavaid otsetoetusi

2. oktoober 12

Valitsus andis 27. septembril Riigikogule üle 2013. aasta riigieelarve seaduse eelnõu. Peaminister Andrus Ansip sõnas riigikogus tuleva aasta eelarvet üle andes, et valitsuse poolt koostatud eelarve on optimistlik, kuid planeeritud vastutustundlikult ning arvestades riigi võimalustega. Järgmise aasta riigieelarve tuludeks on planeeritud 7,5 miljardit eurot, kuludeks 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2012. aastaga kasvavad kulud 1,1 protsenti.


Selgusid Eesti künnimeistrid

1. oktoober 12

Eelmise nädala lõpus 28. ja 29.septembril Olustveres  toimunud Eesti Künnimeistrivõistlustel osales kokku 31 võistlejat.  2012.a. künnimeistriteks tunnistati tavaatrade klassis Raido Kunila ja pöördadraga Jüri Lai. 

Ebavõrdsed toetused pärsivad Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet

18. september 12

18. septembril toimub Brüsselis Euroopa Parlamendis kuulamine Balti riikide põllumajandustoetuste teemal. Kuulamisel teeb Eesti esindajana ettekande Eesti Maaülikooli teadur Ants-Hannes Viira, kes selgitab oma sõnavõtus Balti riikide põllumajandustootmise eripära, mis on tekkinud keerulisest üleminekuajast 1990ndatel aastatel. Ants-Hannes Viira rõhutab oma ettekandes, et 1990ndatel aastatel Balti riikides toimunud põllumajandustootmise drastiline langus on Eesti, Läti ja Leedu madalate põllumajandustoetuste peamine põhjus. Seejuures on oluline, et Baltimaade põllumajandustoodangu maht kukkus märkimisväärselt kiiremini kui teistes post-kommunistlikes EL liikmesriikides.


Eestit külastanud Iiri põllumajandusminister kohtus tootjatega

18. september 12

Eestit külastas täna Iirimaa põllumajandusminister Simon Convey, kes arutas nii põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi kui ka põllumajandusorganisatsioonide esindajatega  põllumajandustoetuste tulevikku. Esko talus toimunud kohtumisel esindasid tootjaid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Andres Oopkaup ja juhataja Roomet Sõrmus. Samuti olid kohtumisel Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava ja Eestimaa Talupidajate Liidu nõunik Leho Värk. Külalisi võõrustas Esko talu peremees Vello Eensalu.


AP 2012 Jaan Kiisk - Teadlasest talupidaja rajas eduka perefirma

14. september 12

Teadlasest talupidaja rajas eduka perefirmaJaan Kiisk on oskusliku majandamisega arendanud JK Otsa talu kaasaegse tehnoloogiaga põllumajandusettevõtteks, kuhu ka noored meelsasti tööle tulevad. “Töökäsi maal jätkub, aga puudus on oskustega ja motiveeritud tööjõust,” räägib Jaan Kiisk, kes pakub oma töötajatele korralikku palka ja töötingimusi. Aastatega on Tamsalu valda rajatud eeskujulik perefirma, kus poeg Jaanus töötab tegevjuhina, Madis juhatuse liikmena, tütar Kadi Lood on raamatupidaja ja väimees Tarmo juhib masinate hooldust ning remonti. Oskuslikult majandades on Jaan Kiisk koos poegadega Tamsalu piirkonna elu edendanud, harides mitu tuhat hektarit maid ja andes inimestele tööd. “Perefirma on koondanud nüüdseks kogu karja Loksakülla ja piimatootmine on muutunud ökonoomsemaks,” räägib  Jaan Kiisk uues noorkarjalaudas. Edasi loe Maalehest


AP 2012 Madis Avi - Rukkirüütel tahab põldu harida vaid Eestis

14. september 12

Rukkirüütel tahab põldu harida vaid EestisEestis on põllumajandusel tohutu potentsiaal, leiab Tartumaa põllumees Madis Avi, kes on oma matkahobi tõttu näinud elu väga erinevates maades. “Kui põllumajandusega tegelda, siis mina tahaksin seda teha vaid Eestis,” ütleb Kaarli TÜ juht Madis Avi. Siin on maad inimese kohta palju, pole veepuudust ja ka klimaatiliselt on tingimused enam kui sobivad. Selle äratundmisega julges Madis Avi juhitud Kaarli TÜ võtta 1990. aastal riski – osta ära Vara kolhoosi varad ja võlad. Osakuid sellel ettevõttel ei olnudki, kuna riigivõlg oli niivõrd suur. Riik andis Vara kolhoosi 1100 hektarit Kaarli TÜ-le rendile. Edasi loe Maalehest.


AP 2012 Jaanus Berkmann edendab ratsasporti

14. september 12

Jaanus Berkmann edendab ratsasportiHobusekasvataja Jaanus Berkmann on aastatega edendanud hobumajandust ja ratsasporti Hiiumaal, pälvides Kärdla ratsupäevade korraldamise eest Eesti Kultuurkapitali preemia Kultuuripärl. “Hobuste juurde jõudsin 12 aastat tagasi oma tütarde Marise ja Maarja kaudu, lapsed käisid siis veel põhikoolis ja hakkasid paluma, et muretseksin neile kas või ühe hobuse, nad nii väga ihkasid ratsutada,” räägib Jaanus Berkmann. Kärdla lähedal Linnumäel nosivad uhked hobused koplis lakka keerutades rohtu. Berkmanni hobused on aasta ringi vähemalt päeval õues, selleks on neil 16 eri suurusega karjakoplit. Edasi loe Maalehest.


Eesti esindajana ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsioonis asus tööle Siim Tiidemann

7. september 12

7. septembril toimub Roomas eesistujariigi Eesti eestvedamisel ÜRO Toidu- ja põllumajandusorganisatsiooni (FAO) Euroopa regiooni juhtimiskoosolek, mida juhatab alates septembrist Eesti esindajana tööle asunud Siim Tiidemann.  


Esimese poolaasta piimatoodang viimaste aastate suurim

31. august 12

Produktiivsuse tõus tagas 2012. aasta esimeses pooles Eesti viimaste aastate suurima piimatoodangu – ligi 359 000 tonni piima, mis on 4,3% suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, selgub põllumajandussektori esimese poolaasta ülevaatest.


AP 2012 Meelis Kokkmaa - Viljakasvataja hakkab ise rapsist õli pressima

14. august 12

Viljakasvataja hakkab ise rapsist õli pressimaPõlvamaa teraviljakasvataja Meelis Kokkmaa on soetanud Saksamaalt õlipressi ja hakkab oma tänavusest rapsisaagist ise õli pressima. “Praegu võtan talinisu, aga talirüps on juba võetud ja mahagi müüdud,” räägib Meelis Kokkmaa kombainimüra saatel, sest kibekiirel viljakoristuse ajal on teraviljakasvataja ikka põllu peal. “Rüpsiga võib rahule jääda, aga talinisu kohta ei oska veel öelda, kohati on vili küllaltki märg,” räägib ta. Oma koju Adiste külla viljakuivati juurde jõuab ta alles hilisõhtuks. Kokkmaad on Adistesse Kooskora oja kaldale ehitanud mitmekordse uhke elamu, õues jooksevad ringi 7aastane Mariliis ja 5aastane Maarja, nende kannul 3aastane pere pesamuna Markkus Meelis. Ema Mirja tuleb toast ja isa Meelis kuivati juurest, vanem poeg Mikko on naabritel töödega abiks. Edasi loe Maalehest


Baltic Agro AS ostis Werol Tehased (pankrotis) ettevõtte

9. august 12

Baltic Agro AS omandas enampakkumisel Werol Tehased AS (pankrotis) ettevõtte, mille koosseisu kuuluvad rapsi töötlemise tehas koos kinnistute ja sinna juurdekuuluvaga.


Valmis maamajanduslik töötervishoiu ja tööohutuse alane veebileht

9. august 12

Valmis on saanud uus veebileht, kust on võimalik lugeda iga ettevõtte jaoks kohustuslikuks tegevusvaldkonnaks olevat töötervishoiu ja tööohutuse teemat aadressil http://tootervishoid.pikk.ee/. Veebileht on jaotatud nelja peatükki, kust leiab infot selle kohta,  mida ja kuidas teha ning kellelt vajadusel abi küsida. Sisu kirjutamisel oli oluline pakkuda selge väljenduslaadiga ülevaatlikku materjali, et aidata kogu temaatikat paremini mõista.


AP 2012 Leonid Linkov - Aravetel troonivad robotlaut ja biojaam

6. august 12

Aravetel troonivad robotlaut ja biojaamLeonid Linkovi juhitaval Aravete Agro OÜ-l on suurim lüpsirobotitega farm, kus suvel avati ka biogaasijaam. See hakkab ümber töötama 100 000 tonni sõnnikut aastas. Oleme Aravetel, kus otse Mägise suurfarmi kõrvale on kerkinud biogaasijaam. Hiigelmõõtmetes mahutid mõjuvad alt üles vaadates otsekui startivad kosmoselaevad. Sealsamas kõrval laudas aga surisevad tasakesi kaheksa Lely Astronaudi lüpsirobotit, maheda muusika saatel lüpstakse siin laudas 500 lehma. Mõlema suurejoonelise projektiga – nii lüpsirobotite soetamise kui biogaasijaama ehitamisega – on seotud Aravete Agro kauaaegne juhataja Leonid Linkov, kes on tõstnud oma lüpsifarmi Euroopa paremate sekka. Edasi loe Maalehest.


AP 2012 Tõnis ja Aili Taal: Mahemett maiustatakse mesikäpaga võidu

31. juuli 12

Mahemett maiustatakse mesikäpaga võiduMahemesinikud Tõnis ja Aili Taal peavad mahemesilasi Lääne-Virumaa metsamaadel, kus aeg-ajalt ka karud tarusid rüüstamas käivad. “Peamine mesitarude rüüstaja ongi karu!” räägivad Tõnis ja Aili Taal oma taluõuel Roelas. Keset hoovi on vana 300aastase männi otsa pandud ronima suur puust karukuju. Veel mõnisada aastat tagasi elasidki mesilased vanades õõnsates puudes, sinna ronisid nii mesinikud mett võtma kui ka karud maiustama. “Kui karu tuleb mesitarude kallale, siis madistab ta liiga palju: ühe käpaga lükkab tarud ümber, teise käpaga haarab raamid kaasa, siis silkab metsa alla, istub seal ja sööb,” kirjeldab perenaine Aili. Metsaoti magusaisu on nii suur, et mesilaste torkimine teda ei häiri. Peremees Tõnis lisab, et karu on õnneks üsna harv külaline: “40 aasta jooksul on karud meil umbes sadakond taru pil­bastanud.” Edasi loe Maalehest..


AP 2012 Mati Kivipalu: Valgamaal kasvab teravili ja raps mühinal

31. juuli 12

 Valgamaal kasvab teravili ja raps mühinal “Siiani on väga soodsad ilmad olnud ja saak tõotab tulla korralik,” räägib ASi Alovili tegevjuht Mati Kivipalu, kes peab teravilja ja rapsi tootmist kartulikasvatusest tunduvalt tulusamaks. Olen viimasel ajal ainult põllule pühendunud, varem laulsin ka laulukooris ja puhusin puhkpilliorkestris pasunat,” teatab ASi Alovili tegevjuht Mati Kivipalu. Kõige kodusemalt tunnebki mees end viljapõldude keskel. On ta ju eluaegse agronoomina töötanud aastakümneid kunagise Laatre sovhoosi põldudel. Valgamaa mullad, kus Alovili majandab, pole teravilja kasvatamiseks sugugi kõige paremad. Siin peab ikka tunduvalt rohkem vaeva nägema kui näiteks rammusamatel Kesk-Eesti muldadel. “Kes oleks seda teadnud, et vilja- ja rapsihinnad nii kõrgele tõusevad! Mul on juba pool saagist lepingutega madalama hinnaga fikseeritud,” räägib Mati Kivipalu oma rapsipõllu keskel. Edasi loe Maalehest.


Aasta talu 2012 on Pajumäe talu Viljandimaalt

30. juuli 12

Eestimaa Talupidajate Keskliit tegi laupäeval Eesti Talupäevade taames teatavaks konkursi „Eesti parim talu 2012“ tulemused. Selle üldvõitjaks osutus Pajumäe talu, peremees Arvo Veidenberg, ühtlasi omistati talle tiitel „Aasta talu 2012“.


AP 2012 Kalev Nurk – agronoom maaparandaja hingega

30. juuli 12

Kalev Nurk – agronoom maaparandaja hingegaKarksi mulk Kalev Nurk on tüürinud OÜ Karpo läbi raskete aegade jonni, kavalate trikkide ja kustumatu missioonitundega.  Mõne aasta eest astus Võrtsjärve ääres tegutseva OÜ Karpo juhataja Kalev Nurk sisse ühe põllumajandust varustava firma kontoriuksest. Koht oli Tallinna eeslinn ja kell näitas 8 hommikul. “Enne ma siit ära ei lähe, kui oma 200 000 krooni kätte saan,” ütles ta. Kella kaheks oli raha käes. Siis kasvatas OÜ Karpo veel seemnevilja. Alguse sai ettevõte aga omaaegsest tugevast Vambola kolhoosist, mis muudeti 1993. aastal põllumajandusreformiga 15 osaks. “Kampaania korras,” ütleb Nurk selle kohta. Edasi loe Maalehest..


Eestis makstakse otsetoetused tavapärasel ajal

27. juuli 12

Liikmesriikide esindajatest koosnev otsetoetuste komitee toetas sellel nädalal Euroopa Komisjoni ettepanekut, mille kohaselt võivad kõik liikmesriigid sellel aastal 50% otsetoetustest maksta tavapärasest varem. Varaste maksete eesmärgiks on leevendada põllumajandustootjate likviidsusprobleeme, mis on tekkinud jätkuvast finantskriisist ja ebasoodsatest ilmastikuoludest.


Maalehe vahel hakkab ilmuma uus kuukiri Maamajandus

24. juuli 12

Maalehe vahel jõudis esmakordselt lugejateni täiesti uue kujunduse ja seni eraldi ilmunud ajakirjast mitmekesisema sisuga Maamajandus. Uus väljaanne ilmub iga kuu kolmandal nädalal ja on suunatud ennekõike maal tegutsevatele ettevõtjatele. Vaata uut Maamajandust.


Iirimaa ja Eesti ühiseks huviks on aktiivsete tootjate toetamine

2. juuli 12

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide juhid kohtusid 29. juunil Dublinis Iiri Põllumeeste Liidu presidendi John Bryani ja peasekretäri Pat Smithiga ning Iiri põllumajandusministeeriumi asekantsleri Aidan O`Driscolliga. Eestist osalesid kohtumistel Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus ning Brüsseli esindaja Ene Kärner. Visiidi eesmärgiks oli tutvustada iirlastele Balti riikide seisukohti seoses EL ühise põllumajanduspoliitika reformiga. Iirimaa on EL eesistuja 2013. aasta alguses, mil võidakse teha lõplikud otsused ühenduse 2014-2020 mitmeaastase eelarvekava ja ühise põllumajanduspoliitika reformi osas.


AP 2012 Jüri Simovart - Maakari tõstab talu väärtust

2. juuli 12

Maakari tõstab talu väärtustJüri ja Maarja Simovart Harjumaalt Palu talust on juba aastakümneid innustunud maakarja kasvatajad, aretajad ja säilitajad. Palu talu Nissi vallas Jaanika külas on suurest teest parasjagu nii kaugel, et pere saab siin omasoodu toimetada. Taluni viiva tee ääred on kenasti lagedaks niidetud, andes aimu, et siin toimetab töökas ja korralik rahvas. Jüri ja Maarja Simovart on siin elanud juba paarkümmend aastat ning oma elukorraldusega igati rahul. Simovartid on ühed tunnustatumad maakarja kasvatajad Eestis. 1990. aastate algusest on see talupere aretanud ja säilitanud ohustatud eesti maatõugu. Jüri ja Maarja Simovart tunnistati esimesena parimaks maatõu aretajaks, neile anti ka Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi ränd-hõbekarikas 2009. aastal. Lisaks on talu töötoas seinad täis aukirju ja Luige näitustelt saadud medaleid ehk rosette – tunnustuseks parimate maatõugu lehmade eest. Edasi loe Maalehest..  


Europarlamendi president Schulz peab Balti põllumeeste nõudmisi täiesti õigustatuks

28. juuni 12

Täna hommikul kohtusid Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide juhid Euroopa Parlamendi presidendi Martin Schulziga. Kohtumisel anti europarlamendile üle Baltimaades kogutud 63 719 toetusallkirja ja petitsioon, milles nõutakse Balti riikide põllumeestele võrdseid konkurentsitingimusi EL ühisturul.


Ligi 25 000 eestimaalast avaldas põllumeestele toetust

27. juuni 12

Juuni alguses oli suuremates toidukauplustes ja internetis võimalik anda toetusallkirju Balti riikide valitsusväliste põllumajandusorganisatsioonide ühispetitsioonile, milles nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi Eesti, Läti ja Leedu põllumajandustootjatele. Põllumeeste petitsioonile andis oma toetuse 24 859 eestimaalast: 22 981 andis allkirja, 24 digiallkirja, 826 toetas avaldust internetilehtedel petitsioon.com ja petitsioon.ee ning 1028 inimest sotsiaalvõrgustikus Facebook. Lätis koguti avaldusele 18 710 toetusallkirja ja Leedus u 20 000 allkirja (lõplikud arvud on täpsustamisel).


Toidutootjate esindajad kohtusid peaminister Ansipiga

25. juuni 12

25. juunil kohtusid Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajad Tallinnas Stenbocki majas peaminister Andrus Ansipiga, et 28. juuni Euroopa Ülemkogu eel arutada ühenduse eelarvekava aastateks 2014-2020.


AP 2012 Teet Kallakmaa: Metstaguse Agro pääses kännu tagant välja

25. juuni 12

Metstaguse Agro pääses kännu tagant väljaJärvamaal tegutsev Metstaguse Agro OÜ on paari aastaga suurendanud piimakarja paarisaja lehma võrra ja jõudnud ettevõtmistega kasumisse. Otse Järva-Jaani külje all endistel kolhoosimaadel juhib põllumajandusfirmat neljakümnendates eluaastates Teet Kallakmaa. Tänaseks on ta ettevõtte juhataja ametit pidanud juba paarkümmend aastat. EPAst omal ajal agronoomidiplomi saanud, tuli Kallakmaa noore mehena kodukanti tööle tagasi. 1993. aasta reformide käigus moodustas ta kunagise kolhoosi osakonna baasil koos töötajatega oma firma, mis tegutseb praeguseni. Firmas ongi kõrvuti vanad hooned uutega. Üks uuemaid on 2005. aastal ehitatud moodne vabapidamisega laut 400 lehmale. Sinine hoone paistab üle väljade kaugele ja sellest ongi saanud kogu tootmise süda. Edasi loe Maalehest.


Baltimaade põllumeeste mõõt on täis – otsetoetused Euroopa Liidu keskmisele tasemele!

17. juuni 12

7.−17. juunini said kõik eestimaalased anda toetusallkirja Baltimaade põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks põllumajandustoetuste võrdsustamist Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil. Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon koos allkirjade kogumisega toimus Eestis, Lätis ja Leedus. Toetust deklaratsioonile on võimalik avaldada ka internetis Facebooki lehel http://www.facebook.com/ToetaPollumeest.


Algas konkurss parima mahetootja ja -toote leidmiseks

14. juuni 12

Taas saab esitada kandidaate 2012. aasta parima mahetoote ning parima mahetootja konkursile. Konkursside "Parim mahetootja 2012" ja "Parim mahetoode 2012" eesmärk on tunnustada parimaid tootjaid ja tooteid ning tutvustada neid ka avalikkusele.  Konkursile "Parim mahetootja 2012" saavad kandidaate esitada nii organisatsioonid kui ka üksikisikud, sh kandideerija ise. Konkursile oodatakse mahepõllumajandusele ülemineku aja läbinud tootjaid, kelle põllumajandustootmine on heal tasemel ning kes on aktiivsed ka väljaspool oma ettevõtte tegevust. Esitamiseks tuleb täita ankeet. Kandidaatide ankeetide esitamise tähtaeg on 25. juuni. Konkursile "Parim mahetoode 2012" saavad oma tooteid üles seada ettevõtted ise. Tingimuseks on, et mahetoode oleks enne toodete ankeetide esitamise tähtaega turul saada. Toodete ankeetide esitamise tähtaeg on 24. august.


Põllumehed küsisid Balti riikide ühispetitsioonile riigikogulaste toetust

13. juuni 12

13. juunil oli Riigikogu liikmetel võimalik maaelukomisjoni ruumides anda oma toetusallkiri Balti riikide põllumeeste ühispetitsioonile. Põllumeeste avaldusele kirjutas alla 77 Riigikogu liiget. Samal päeval koguti allkirju ka Tallinnas, Ülemiste keskuse ees, kus põllumehed andsid kõigile huvilistele selgitusi oma nõudmiste kohta. Meiega koos võttis aktsioonist osa Riigikogu maaelukomisjoni esimees Kalvi Kõva. Ülemiste keskuse juures sai tutvuda ka kaasaegse traktoriga, mille tõi kohale Konekesko Eesti AS.


Eesti esindab Euroopa huve Maailma Loomatervishoiu organisatsioonis

30. mai 12

Maailma Loomatervishoiu organisatsioon (OIE) valis eelmisel nädalal Pariisis Euroopa regionaalkomisjoni presidendiks järgnevaks kolmeks aastaks Eesti Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori Ago Pärteli. „Tegemist on suure tunnustusega tervele riigile, mis näitab, et Euroopas teatakse ja usaldatakse Eesti veterinaarvaldkonna tegevusi,” ütles Ago Pärtel. „See ei ole minu saavutus, vaid näitab süsteemi tugevust.”


Urmas Paet: Eesti soovib Euroopa Liidu 2014-2020 eelarve kavasse muutusi

29. mai 12

Välisminister Urmas Paet ütles täna Brüsselis Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrite Euroopa Liidu järgmise eelarve arutelul, et ühises põllumajanduspoliitikas seisab Eesti otsetoetuste kiirema võrdsustamise eest.


AP 2012 Maie Mõlder: Lehm pole tootmisvahend, vaid sõber

22. mai 12

Maie Mölder: Lehm pole tootmisvahend, vaid sõberParima piimakarjakasvataja tiitli pälvinud Maie Mölder peab Vorbuse farmi lehmade hea piimaanni põhjuseks geneetikat, tõuaretust, õiget söödaratsiooni ja korralikke pidamistingimusi. "Lilled on mu armastus, nende eest hoolitsen siin farmi juures ja koduaias, nende juures unus­tan kõik mured, see on parim puhkus," kutsub Vorbuse farmi rõõmsameelne perenaine Maie Mölder Maalehte esimese asja­na farmi juures õitsvat uhket lillepeenart vaatama. Aga sama suur armastus on ka loomad. Ega muidu ei oleks ta neid Vorbusel kogu oma töö­elu poputanud. Nii kui 1971. aas­tal EPA veterinaarina lõpetas ja sealsetesse lautadesse tööle läks, nii tänaseni välja. Edasi loe Maalehest.


Eesti parim noortalunik on Jaan Piigert Järvamaalt

21. mai 12

Säreveres toimunud noortaluniku kompleksvõistlusel saavutas kümne ala kokkuvõttes esikoha ja pälvis parima noortaluperemehe tiitli Jaan Piigert Järvamaalt. Parim noortalunik õpib ametit Järvamaa Kutsehariduskeskuses esimesel kursusel ja plaanib tulevikus tegeleda liha- või piimaveiste kasvatusega.


Põllumeeste Keskliit: Loodame valitsuse mõistvale suhtumisele

11. mai 12

Põllumehed toetavad Euroopa Parlamendi otsust, mis lubaks jätkata otsetoetuste maksmist ka 2013. aastal. Esmaspäeval võttis Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon vastu otsuse, mis lubab uutel riikidel jätkata siseriiklike otsetoetuste (top-up) maksmist ka 2013. aastal. Eesti põllumehed tervitavad seda otsust ning loodavad, et ka Euroopa Komisjon ja nõukogu on samal meelel.


AP 2012 Kalmer Visnapuu: Hakkame võistlema Brasiilia lihaga!

7. mai 12

Kalmer Visnapuu: Hakkame võistlema Brasiilia lihaga!Tänavu parima lihaveise-kasvataja tiitli pälvinud Kalmer Visnapuu peab kolmes farmis üle 500 eri tõugu lihaveise ja aitab kaasa lihaveisekasvatuse väärtustamisele Eestimaal. "Miks ei koolitata maaülikoolis ega kutsekoolides lihaveisekasvatajaid? Oleme kõik iseõppijad, ometi on Eesti karjades juba üle 47 000 lihaveise ja karjakasvatajaid tuleb üha juurde," küsib Piira talu peremees Kalmer Visnapuu. Ta rõhutab: "Eestis on 50 protsenti põllumajanduslikust maast rohumaa, mida saab ja peab väärindama lihaks läbi veise." Visnapuu on lihaveisekasvatajate seltsi aseesimees ja seisab igal sammul selle valdkonna mõjukuse tõstmise eest. Edasi loe Maalehest.


Valitsus peab leidma lahenduse vähenevate põllumajandustoetuste kompenseerimiseks

27. aprill 12

8. mail hääletab Euroopa Parlamendi põllumajanduse ja maaeluarengu komitee muudatusettepanekute üle, mis puudutavad põllumajanduse otsetoetuste üleminekumeetmeid 2013. aastal (nõukogu määruse nr 73/2009 muutmine). Eesti põllumeeste jaoks on selle määruse muutmine kriitilise tähtsusega, kuna see annaks õiguse riigieelarvest täiendavaid otsetoetusi maksta ka tuleval aastal.


Eesti, Läti ja Leedu parlamentide liikmed arutasid Saidafarmis põllumeeste esindajatega põllumajanduspoliitika tulevikku

13. aprill 12

13. aprillil külastasid Eesti, Läti ja Leedu parlamentide liikmed mahepiima tootmisega tegelevat Saidafarmi Harjumaal. Saidafarmis toimus parlamendiliikmete kohtumine Eesti põllumajandusorganisatsioonide esindajatega. Kohtumisel osalesid Eesti Põllumeeste Keskliidu president Juhan Särgava ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhataja Roomet Sõrmus, kes pidasid Baltikumi koostööd igal tasandil väga oluliseks.


PRIAs algab loomakasvatustoetuste taotlusvoor

1. märts 12

2.-20. märtsini võtab PRIA põllumajandustootjatelt vastu taotlusi kuut liiki loomakasvatustoetuste saamiseks.  Toetuste eesmärk on hüvitada loomakasvatajatele osaliselt nende kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, motiveerides neid tootmist jätkama. Ammlehma ja ute kasvatamise täiendavat otsetoetust makstakse reaalselt karjas olevate ning PRIA loomade registris registreeritud loomade kohta.  Piima, ute ja veise täiendavat otsetoetust võib saada varasemate taotlusperioodide andmete alusel määratud toetusõiguste põhjal isik, kes  jätkuvalt põllumajandusega tegeleb. Konkreetseid loomi ja piimatoodangut, mille põhjal toetusõigused on määratud, ei pea tal praegu enam olema. Neid viit täiendavat toetust on võimalik kehtiva õiguse kohaselt taotleda 2012. aastal viimast korda, kuna käes viimane aasta, mil Eestil on lubatud täiendavaid loomakasvatustoetusi maksta.


MES valis parimad karjakasvatajad

23. veebruar 12

23. veebruaril 2012 kell 13 antakse Tallinnas, Põllumajandusministeeriumis üle aunimetused parimatele karjakasvatajatele. Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) valis 2011. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks Kalmer Visnapuu Piira Talu OÜst ning parimaks piimakarjakasvatajaks Maie Mölderi Tartu Agro ASist.  Põllumajandusministeeriumis toimuval aktusel antakse parimatele üle aukiri ning juba traditsiooniks saanud skulptor Vergo Verniku „Vasikas“.


EPKK nõukogu esimehele põllumajandusministeeriumi kuldne teenetemärk

23. veebruar 12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder annab täna kell 13 põllumajandusministeeriumis Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustab 2011. aasta parimaid karjakasvatajaid. Põllumajandusministeeriumi teenetemärgid antakse välja kolmes kategoorias - kuldne, hõbedane ja sinine. Kuldse teenetemärgi laureaadiks on inimene, kellel on silmapaistvad teened ministeeriumi valitsemisala valdkonna arendamisel. Hõbedased teenetemärgid antakse ministeeriumivälisele isikule tulemusrikka koostöö eest ministeeriumiga või eduka tegutsemise eest ministeeriumi valitsemisala valdkonnas. Sinised teenetemärgi pälvivad ministeeriumi ja selle valitsemisala riigiasutuse teenistujad silmapaistvalt hea teenistuskohustuste täitmise eest.


Üle poolesaja loomakasvatusettevõtte saavad PRIAst investeeringutoetust

17. veebruar 12

15. veebruaril tegi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) otsused loomakasvatusehitise investeeringutoetuse määramise kohta 49 ettevõtjale.  Toetuste määramine aga jätkub. Mullu septembris toimunud maaelu arengukava meetme 1.4.2 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetus“  viienda taotlusvooru esialgne eelarve oli 12, 46 mln eurot. Taotlusi laekus 123 summas 30,7 mln eurot.  Arvestades toetussoovide rohkust ja ettevõtjate vajadusi  suurendas põllumajandusminister 13. veebruaril taotlusvooru eelarvet veel 4 mln euro võrra.


Euroopa põllumeeste katusorganisatsioon asus Balti riikide huvide kaitsele

17. veebruar 12

16. veebruari õhtul kinnitas Euroopa põllumajandustootjate ja –ühistute katusorganisatsioon COPA-COGECA pärast pikki ja keerulisi läbirääkimisi seisukoha EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta. Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusorganisatsioonide järjekindla selgitustöö tulemusel viidatakse dokumendis Baltikumi madalatele põllumajandustoetustele.


EPKK korraldab koolituse "Elektri ostmine börsilt"

12. veebruar 12

EPKK korraldab 29. veebruaril algusega kell 11 Paide Kultuurikeskuses (ruum 234) 4-tunnise koolituse "Elektri ostmine börsilt".  


Põllumeeste keskliit: Peaminister suhtus mõistvalt põllumeeste probleemidesse

7. veebruar 12

7. detsembril, kohtusid Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) esindajad peaminister Andrus Ansipiga. Põhiteemadeks olid ühise põllumajanduspoliitika tulevik, modulatsioon ja otsetoetuste vähenemine aastatel 2013-2015. EPK ettepanek oli otsetoetuste 90% keskmisele tasemele jõudmine võimalikult kiiresti, kindlasti järgmise ELi finantsperioodi jooksul, samuti tulevase eelarveperioodi maaelu arengu rahastuse mahu säilimine vähemalt käesoleva perioodi tasemel.


Põllumajandusministeerium selgitab täiendavate loomatoetuste hilinemist

6. veebruar 12

Siseriiklike põllumajanduse otsetoetuste maksmise tähtaja muudatus on tingitud Euroopa Liidu täiendavate otsetoetuste arvestamismetoodika muutmisest.


Tartumaa Põllumeeste Liit: Põllumehed kaotavad toetuste hilisema väljamakse tõttu ligi miljon eurot

3. veebruar 12

Põllumajandusminister on algatanud määruse muudatuse, kus lükatakse loomakasvatuse täiendavate otsetoetuste ja piimasektori eritoetuste väljamaksed summas 23,3 miljonit eurot detsembrikuusse. Tavapäraselt on need toetused välja makstud juunis. Tartumaa Põllumeeste Liidu esimehe Jaan Sõrra sõnul nõuavad põllumehed ebavõrdsete ELi otsetoetuste valguses vähemalt seda,et need toimingud, mis on Eesti riigil võimalik teha ELi regulatsioonidest sõltumatult, ei raskendaks põllumeeste majanduslikku olukorda.


Baltimaad kavandavad ühiseid samme ühise põllumajanduspoliitika reformi suunamiseks

30. jaanuar 12

Eesti, Läti ja Leedu jätkavad arutelusid, et täpsustada oma ühiseid seisukohti ja taktikalist tegevust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Riias oma Läti ja Leedu kolleegidega, samuti Euroopa Parlamendi maaelu komisjoni liikmete Sandra Kalniete ja Mairead McGuinnessega.


PRIA teatab: otsetoetuste maksmisel tuleb olulisi muudatusi

26. jaanuar 12

Eestis on ligi 16 000 põllumajanduslike pindalatoetuste saajat ning umbes ligi 5100 toetusi saavat loomapidajat. Tänavu PRIAst toetusi oodates ja oma majandustegevust kavandades tuleks aegsasti arvestada mitme muudatusega. Taotlejatel, kelle otsetoetuste summa kokku ületab tänavu 5000 euro piiri, vähendatakse üle selle olevat summat 10% võrra. Otsetoetusi ei saa PRIA sellega seoses maksta enne kui detsembris.


Suurbritannia põllumajandusminister tunnustas Eesti seisukohti

23. jaanuar 12

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus Berliinis messil Grüne Woche Suurbritannia põllumajandusministri Caroline Spelmaniga, kes tunnustas Eesti, Läti ja Leedu seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformimisel. "Leidsime üksmeele mitmes küsimuses, sealhulgas selles, et otse- ja maaelutoetused tuleb võimalikult kiiresti võrdsustada, lisaks leidsime muidki ühiseid seisukohti, milles meie lähtekohad ja arvamused on sarnased," ütles Seeder.


Baltimaad nõuavad põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist

21. jaanuar 12

Eesti, Läti ja Leedu põllumajandusministrid ja põllumajandusorganisatsioonide juhid allkirjastasid täna Berliinis ühisdeklaratsiooni, milles nõutakse põllumajanduse otsetoetuste kiiret võrdsustamist. "Euroopa Komisjoni poolt välja pakutud suund võrdsustada põllumajanduse otsetoetused on õige, kuid väljapakutud tempo on Balti riikidele täiesti vastuvõetamatu," ütles Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Ta pidas äärmiselt oluliseks seda, et kõigi kolme Balti riigi valitsused ja ka põllumajandusorganisatsioonid on otsetoetuste võrdsustamise nõudmises ühte meelt ja teevad tõhusat koostööd.


Põllumajandusministeeriumis koordineerib põllumajandus- ja maaelupoliitikat Illar Lemetti

19. jaanuar 12

Alates tänasest on põllumajandusministeeriumis ametis põllumajandus- ja maaelupoliitika valdkonna asekantsleri kohusetäitjana Illar Lemetti. Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantslerile alluvad maaelu arengu, põllumajandusturu korraldamise ning kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonnad.


Nõuandeorganisatsiooni loomine lahtine

19. jaanuar 12

7. detsembril toimus Tallinnas Maaelu Edendamise Sihtasutuse eestvedamisel kohtumine, mille eesmärk oli arutada ühise nõuandeorganisatsiooni loomise kava ja üksikasju. Varasemalt on ühise tegutsemise kokkuleppega liitunud otsustanud, et edasi minnakse plaaniga, mille kohaselt loovad nõuandeorganisatsiooni viis osapoolt. Loodava sihtasutuse asutajateks peaksid olema Eesti Põllumeeste Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Kodukant ja Eesti Konsulentide Ühing.


Baltikumi põllumehed moodustasid ühisrinde

6. jaanuar 12

5.-6. jaanuarini 2012 Siguldas toimunud Baltimaade põllumajandusorganisatsioonide kohtumisel kirjutati alla vastastikkuse mõistmise memorandumile, milles kinnitatakse, et kolme riigi põllumehed tegutsevad võrdsete konkurentsitingimuste saavutamiseks ühise tegevuskava alusel.


Ettevõtlus, turundus, arendus ja toote innovatsioon põllumajandusettevõttes

3. jaanuar 12

Sinu Koolituspartner OÜ korraldab PRIA MAK Meetme 1.1 toetusel koolituse: “Ettevõtlus, turundus, arendus ja toote innovatsioon põllumajandusettevõttes”. 6- päevased koolitused toimuvad kuues maakonnas - Paides, Jõgeval, Valgas, Põlvas, Võrus ja Viljandis. Koolitus on mõeldud põllumajandusettevõtjale (k.a alustavale ettevõtjale), kes soovib täiendada oma teadmisi turundusest, arendusest ja innovatsioonist põllumajandusettevõttes. Koolitused algavad veebruarist ja on osalejatele tasuta.


Selgusid Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse parimad

21. detsember 11

Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustas teist aastat järjest Eesti põllu- ja maamajanduse nõuandeteenistuse 2011. aasta parimaid. Välja selgitati parim konsulent, kelleks sai taimekasvatuse konsulent Lilia Kulli Raplamaa nõuandekeskusest ning parim nõuandekeskus, milleks sai Läänemaa nõuandekeskus.


Eesti on liitumas Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondiga

20. detsember 11

Eestist saab tuleval aastal tõenäoliselt Rahvusvahelise Põllumajanduse Arengu Fondi (International Fund for Agricultural Development, IFAD) liige, mis annab meile võimaluse panustada arenguriikide stabiilsuse tagamisse.


Üheksa riigi põllumajandustootjad nõuavad toetuste õiglasemat jaotamist

2. detsember 11

28.-29. novembrini 2011 toimus Budapestis kaheksa liikmesriigi Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, T¹ehhi, Slovakkia ja Rumeenia ning peagi liituva Horvaatia põllumajanduskodade ja -organisatsioonide kohtumine, kus arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Kohtumise tulemusel kiideti heaks ühisdeklaratsioon, milles nõutakse põllumajandustoetuste jaotamisel objektiivsete kriteeriumite kasutamist ja senisest ajaloolisest referentsist loobumist. Samuti ei nõustu avaldusele alla kirjutanud organisatsioonid täiendavate üleminekuaegadega toetuste süsteemi muutmisel.


Eesti ja Soome: maaelutoetusi tuleb jagada õiglasemalt

1. detsember 11

Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja tema Soome kolleeg Jari Koskinen tõdesid täna Helsingis toimunud töökohtumisel, et põllumajandus- ja maaelutoetuste rahastamise alused tuleb muuta õiglasemaks. „Maaelu arengutoetused on mõeldud eelkõige maaettevõtluse ja maapiirkondade infrastruktuuri investeeringute toetamiseks, samuti teaduspõhise ja innovaatilise põllumajanduse arendamiseks,” ütles Seeder. „Eesti ja Soome ei näe võimalusi nende toetuste vähendamiseks, pigem võiks investeeringutoetusi suurendada otsetoetuste vähendamise arvelt,” selgitas ta.


PRIA alustab pindalatoetuste väljamaksmist

30. november 11

Alates 1.detsembrist laekub tänavune toetusraha PRIA suurimale kliendigrupile – ühtset pindalatoetust taotlenud põllumeestele. Nelja liiki pindala- ja loomapõhisteks toetusteks määratav summa on kokku üle 96,5 miljoni euro.


Läti toetab Eesti nõudmisi põllumajandustoetuste võrdsustamiseks

30. november 11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder kohtus täna Läti peaministri ja põllumajandusministriga, kes avaldasid toetust Eesti nõudmistele otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.
„Hea meel on tõdeda, et meil on Lätiga ühesugused seisukohad põllumajandustoetuste võrdsustamiseks liikmesriikide vahel,” kommenteeris Seeder. Kohtumistel Läti peaministri Valdis Dombrovskisega ja põllumajandusministri Laimdota Straujumaga täpsustati tegutsemise taktikat oma seisukohtadele liitlaste leidmiseks.


Tartu Ülikooli talveülikool 2012 kutsub osalema

28. november 11

Talveülikooli programm koondab sel korral kokku 21 täiendusõppe kursust Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Viljandis. Teadmisi on võimalik uuendada kursustel, mis käsitlevad juhtimise ja psühholoogia, ametialase arengu, keele ja kultuuri, hariduse ja pedagoogika, tervise jpt teemasid.


Seeder selgitab põllumajandusvolinikule toetuste võrdsustamise vajalikkust

25. november 11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder pöördus kirjaga Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Dacian Cioloşe poole, et selgitada talle vajadust võrdsustada põllumajanduse otsetoetused. Kuigi otsetoetuste ümberjaotamise protsess on Seedri sõnul poliitiliselt keeruline, ei saa Eesti nõustuda komisjoni praeguse ettepanekuga, kus õiglase toetuste jagamise viisini jõudmise ajaraam on teadmata, ulatudes üle praegu arutelu all oleva mitmeaastase finantsraamistiku.


Noorpõllumehed saavad senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda

17. november 11

Oma vanema või vanavanema ettevõtlust jätkavad noorpõllumehed saavad juba novembri teises pooles algavas taotlusvoorus senisest lihtsamalt investeeringutoetusi taotleda. Seni kehtinud korra alusel nõuti kõigilt mikropõllumajandusettevõtjatelt investeeringutoetuse taotlemisel, et nad oleksid tegutsenud vahetult enne taotluse esitamist vähemalt ühe kalendriaasta.


Põllumeeste esindajad kohtusid president Ilvesega

4. november 11

Eesti kolme suurema põllumajandusorganisatsiooni juhid kohtusid täna president Toomas Hendrik Ilvesega, et arutada Eesti põllumajanduse, toidutootmise ja maaeluga seotud küsimusi. Kohtumisel osalesid Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhid.


President Ilves: Euroopa Liit peab taastama sisemise solidaarsuse ja võrdse kohtlemise

24. oktoober 11

Taani töövisiidile saabunud president Toomas Hendrik Ilves kinnitas, et tänane otsetoetuste süsteem Euroopa Liidu ühises põllumajanduspoliitikas ei ole kestlik ja moonutab ühenduse sisest konkurentsi, sest otsetoetuste tasemed erinevad liikmesriikide vahel kuni kuus korda.


President Ilves: Euroopa Liidu eelarve peab olema õiglane

18. oktoober 11

President Toomas Hendrik Ilves külastas täna Euroopa Parlamenti ning arutas europarlamendi järgmise presidendi kandidaadi Martin Schulziga Euroopa Liidu järgmise eelarve ja sealhulgas põllumajandustoetustega seonduvat.


Meeleavaldus Tallinnas

12. oktoober 11

Täna, 12. oktoobril kell 13 kogunesid Eestimaa põllumajandusorganisatsioonide esindajad Tallinna  kesklinna, Euroopa Liidu maja ette Rävala puiesteel, et protestida Euroopa Liidu Ühise põllumajanduspoliitika reformikava vastu, mis täna avalikustati Brüsselis.  Samasugused meeleavaldused põllumajanduse otsetoetuste võrdsustamiseks toimusid ka Riias, Vilniuses ja Brüsselis.


Balti põllumeeste ühismeeleavaldus tõmbas Brüsselis tähelepanu

12. oktoober 11

meeleavaldus Brusselis Lati president_vaike.jpg
Läti president meeleavalduselTäna kogunes Brüsselisse Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoni hoonete juurde üle 100 Eesti, Läti, Leedu  põllumehe ja nende toetaja. Kolme riigi ühismeeleavaldusel nõuti võrdseid konkurentsitingimusei kõikidele Euroopa põllumeestele. Meeleavaldajaid tulid tervitama Läti Vabariigi president Andris Bºrziñ¹ ja ekspresident Vaira-Vike Freiberga, põllumajandusminister Janis Duklavs ning mitmed Euroopa Parlamendi liikmed, teiste seas ka  Siiri Oviir ja Ivari Padar Eestist ja Sandra Kalniete Lätist.


Eesti põllumeeste meeleavaldus toetab valitsuse seisukohti Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimisel

10. oktoober 11

Kolmapäeval, 12. oktoobril kell 13 kogunevad meie põllumehed Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK), Eestimaa Talupidajate Keskliidu (ETKL) ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) kutsel meeleavaldusele Euroopa Komisjoni Eesti esinduse ees Tallinnas, Rävala pst 4. Kell 13.30 leiab samas aset Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformi õigusaktide eelnõude tutvustamine. ÜPP reformi teavitusüritus viiakse samaaegselt läbi kõigis ühenduse liikmesriikides, Eestis tutvustab seda Sören Kissmeyer-Nielssen Euroopa Komisjoni põllumajanduse peadirektoraadist.


Baltimaade põllumehed nõuavad võrdseid konkurentsitingimusi

27. september 11

Eest, Läti ja Leedu suuremad põllumajandusorganisatsioonid saatsid eile Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole ja teistele komisjoni volinikele ühiskirja, milles nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele. Kirjas märgitakse, et Baltikumi põllumajandustootjad ei saa nõustuda komisjoni seniste ettepanekutega, mis jätaksid meie toetustasemed ka uuel eelarveperioodil 2014-2020 EL keskmisest tunduvalt madalamaks. „Põllumajanduse otsetoetused peaksid põhinema objektiivsetele kriteeriumidele. Toetuste tase ei tohiks üheski liikmesriigis olla vähem kui 90% EL keskmisest“, märgitakse ühisavalduses.


Põllumeeste Keskliit: otsetoetused peavad võrdsustuma

18. august 11

Täna kogunes Lääne-Virumaal Aartika puhkekeskuses Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) suurkogu. Suurkogul oli esindatud sadakond põllumeest kõikidest EPK liikmesorganisatsioonidest. Põhiteemaks oli uue, 2014. aastast rakendatava ühise põllumajanduspoliitika küsimused. Suurkogul esinenud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder toetas oma sõnavõtus põllumeeste nõudmisi, mille kohaselt peavad Eesti otsetoetused uuel perioodil jõudma EL keskmisele tasemele.


Investeeringutoetused jõuavad e-PRIAsse

9. august 11

Pindala- ja loomatoetusi on olnud võimalik elektroonilise kliendiportaali e-PRIA kaudu taotleda juba mitu aastat. Nüüd jõudis e-PRIA teenuste arendus  ka investeeringutoetuste valdkonda.
Esimeseks investeeringutoetuseks e-PRIAs on ajavahemikul 9.-29. august Maaelu Arengukava (MAK) meede 1.2  - põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus.  See on esimene investeeringutoetuste taotlusvoor, mille puhul saab klient kõik toetuse taotlemiseks vajalikud toimingud ära teha arvuti tagant tõusmata.


Noored põllumajandusettevõtjad saavad PRIAst toetust taotleda

5. august 11

9. augustil alustab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) toetustaotluste vastuvõttu põllumajandusliku ettevõtlusega alustavatelt noortelt, kes võivad saada kuni 40 000 eurot ühekordset toetust. See on ka esimene investeeringutoetus, mille taotlusi saab esitada elektroonilises kliendiportaalis e-PRIA.


Mõõtu võtavad Eesti ja Soome parimad kündjad

2. august 11

Tormas tähistatakse laupäeval, 6.augustil seal sündinud C.R.Jakobsoni 170 sünniaastapäeva. Sellele tähtpäevale on pühendatud samas toimuv Eesti-Soome teine künni maavõistlus, põllumajandusmasinate töödemonstratsioonid, ekskursioonid põldudele ja lautadedesse ning kogu päeva kestvad isetegevuslaste etteasted, kontserdid ja ka hobukünnivõistlus.


Põllumajandus-Kaubanduskoda ei ole rahul Euroopa Komisjoni eelarveettepanekuga

11. juuli 11

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei ole rahul Euroopa Komisjoni EL eelarvekavaga aastateks 2014-2020. Avaldatud eelarve ettepanek on vastuolus komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniste lubadustega muuta põllumajanduse otsetoetuste süsteem õiglasemaks. Komisjoni teatisest selgub, et liikmesriikide põllumeeste toetustasemete ühtlustamisele tahetakse kehtestada järjekordne üleminekuaeg.


Euroopa Kontrollikoda soovitab otsetoetuste jagamise korda muuta

5. juuli 11

Euroopa Kontrollikoda kritiseerib oma aruandes ELi ühise põllumajanduspoliitika otsemaksete kava, mis ei pruugi toetusrahasid alati selle tegelikele vajajatele suunata. Sarnastele probleemidele on korduvalt  tähelepanu juhtinud ka Eesti.


Põllumajanduslikud liikurmasinad vabastatakse tehnonõuetele vastavuse kontrollist

30. juuni 11

Homsest kehtima hakkav uus liiklusseadus vabastab põllumajanduslikud liikurmasinad korralisest tehnonõuetele vastavuse kontrollist (tehnoülevaatuse). Põllumajandusliku liikurmasina vastavuse kehtestatud  tehnonõuetele peab tagama põllumajandusliku liikurmasina omanik või vastutav kasutaja. 


Maaelu edendamiseks mõeldud eurotoetustest on kasutusse suunatud 60 protsenti

13. juuni 11

Möödunud nädalal tehti vahekokkuvõtte Eesti Maaelu Arengukava 2007-2013 (MAK) rakendamisest ning finantsvahendite kasutamisest. MAKi seirekomisjon tõdes, et 60 protsenti eurotoetustest on juba kasutaja leidnud. MAKi eesmärk on toetada Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitikaga kaasnevate maaelu arengu meetmete kaudu maapiirkonna tasakaalustatud arengut. 2007. aastal alanud Euroopa Liidu programmiperioodi (2007–2013) raames on Eestil võimalik kasutada MAKi raames 934,9 miljonit eurot avaliku sektori toetusraha põllumajanduse ja maaelu arengu toetamiseks.


Silokile taaskasutamine säästab raha ja hoiab loodust

9. juuni 11

Talve jooksul on põllumeestel kogunenud suur hulk kasutatud silokilet, mida seadus käsitleb pakendina ning mille eest põllumeestel tuleb tasuda riigile  aktsiisi.  Siiski on ka alternatiivseid lahendusi, millega on võimalik üheaegselt  vabaneda silokilest,  täita kohustused riigi ees ning seda tunduvalt soodsamalt kui kõrget aktsiisimäära tasudes. Teema muutus põllumajandustootjate jaoks aktuaalseks aasta tagasi seoses Keskkonnaministeeriumi poolt  Pakendiseadusest tuleneva kohustuse  täpsustamisega, mis  annab selged juhtnöörid silorullikile taaskasutamisele. Milline on aga olukord aasta pärast selguse saabumist? Eks jätkuvalt ole neid, kes ei tea täpselt, mida kasutatud silokilega ikkagi teha või kuidas oma kohustusi täita.


Euroopa Liidu turult kaovad ohtlikud taimekaitsevahendid

8. juuni 11

Euroopa Liit kehtestab alates 14. juunist väga täpsed nõuded taimekaitsevahendite turulelubamisele, mille tulemusena kaovad ohtlikud taimekaitsevahendid ning seetõttu muutub meie elukeskkond ohutumaks.


PRIA alustab loomatoetuste väljamaksmist

31. mai 11

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) alustab 2. juunil loomakasvatustoetuste väljamaksmist. Toetusesaajaid on tänavu 5123 ning makstakse viit erinevat toetust kokku 20,9 miljonit eurot. Taotlusi loomakasvatustoetuste saamiseks sai esitada märtsis. Riigieelarvest rahastatavate täiendavate otsetoetuste summa on eelmise aasta omast üle kahe miljoni euro suurem.


Ühise põllumajanduspoliitika tulevik: keskkonnasõbralikum põllumajandus ja piisavad toiduvarud

26. mai 11

Euroopa Liidu maksumaksja on nõus EL ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP) tulevikus toetama juhul, kui see tagab piisavad toiduvarud, on keskkonnasõbralik, loob uusi töökohti ja kasutab taastuvenergiat, leidis Euroopa Parlamendi põllumajanduskomisjon 25. mail toimunud arutelul. Selleks, et põllumajandustootjad suudaksid neid ülesandeid täita peab neil olema piisavalt eelarvelisi vahendeid.


Valminud on maaparandussüsteeme kajastav veebikaart

26. mai 11

Põllumajandusministeeriumi tellimusel on loodud veebikaart, millelt iga maaomanik võib leida infot oma maale rajatud maaparandussüsteemide kohta. Kaardil kajastatakse maaparandussüsteemi maa-ala  piirjooni ja veejuhtmeid, mille kaudu kuivendusvesi juhitakse looduslikku veekogusse. Kaardilt on võimalik näha, kellega ollakse ühises maaparandussüsteemis ja kellega ühiselt planeerida maaparandussüsteemi hoidu. Lisaks on kaardil näha ka varasemad, kuid nüüdseks mahakantud süsteemid.


Statistikaamet: Lätis koondub põllumajandustootmine suuremate majapidamiste kätte kiiremini kui Eestis

25. mai 11

Eesti ja Läti 2010. aasta põllumajandusloenduse esialgseid tulemusi võrreldes selgub, et maa ja tootmine koondub üha enam suurte majapidamiste kätte. Eestis on viimase viie aasta jooksul majapidamiste arvu vähenemine ja suurte majapidamiste osatähtsuse kasv olnud kordades kiirem kui mujal Euroopas, kuid Lätis on muutused veelgi suuremad.


Raja Teele: “Kodumaa vajab endiselt haritud põllumehi“

23. mai 11

Augustis avaneb taaskord toetusvoor alustavatele noortele haritud ettevõtjatele. Toetusi jagatakse 2,2 miljoni euro ulatuses ja põllumajandusega alustav ettevõtja saab taotleda toetust kuni 40 000 eurot. Selleks, et alustada põllumehena, ei pea tingimata pärima suurt ja rikast isatalu, toetuste saamisel loeb palju ka noore ettevõtja põllumajanduslik haridus ning hea visioon oma ettevõtte arendamiseks. „Kodumaa vajab endiselt haritud põllumehi,“ ütleks Raja Teele ka tänapäeval.


Põllumehed saavad tänavu otsetoetustena 80,7 miljonit eurot

19. mai 11

Põllumeestele ja maaharijatele makstakse tänavu ühtse pindalatoetusena kokku 80,656 miljonit eurot, mullu maksti sama toetusena välja 70,3 miljonit eurot. Lisaks ühtse pindalatoetuse kogusummale kinnitas Euroopa Komisjoni otsetoetuste korralduskomitee ka tänavuse piimasektori eritoetuse, mida makstakse kokku 1,253 miljonit eurot. Eritoetust saavad kuni sajapealiste piimakarjade omanikud.


Mikropõllumajandusettevõtjad saavad investeeringuteks 9 miljonit eurot

18. mai 11

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) määras mikropõllumajandusettevõtjatele ligi 9,3 miljonit eurot toetusi, mille abil plaanitakse teha 18,4 mln euro ulatuses investeeringuid.


Põllumajandusministeerium muutis eurotoetuste saamise lihtsamaks

18. mai 11

Euroopa Liidu investeeringutoetusi on edaspidi võimalik välja maksta juba enne, kui taotleja on abikõlbulike kulude eest täies mahus tasunud.


EPKK ei toeta Maaülikooli liitmist

9. mai 11

Pärast Riigikogu valimisi on tavaks saanud diskussioon Maaülikooli ühendamisest Tartu Ülikooliga. Põllumehed-toidutootjad ei mõista selle poleemika põhjusi ega asjakohasust. Eesti riik võiks ükskord „valmis saada“ – haridussüsteem ei vaja lõputuid reforme, vaid võimalusi stabiilseks arenguks.
 Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe, AS Tartu Agro juhataja Aavo Mölderi sõnul on maailma rahvastiku juurdekasv ületanud prognoosid ning energiajulgeoleku kõrval on üheks tähtsamaks probleemiks toidujulgeolek. Toidujulgeolekuga ei tohi mängida! Eesti Maaülikool on pikkade traditsioonidega teadus- ja õppeasutus, kes ainsana Eestis koolitab spetsialiste põllu- ja maamajandusele.


PRIAs algab pindalatoetuste taotluste vastuvõtt

2. mai 11

Esmaspäeval, 2. mail algab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) pindala- ja keskkonnatoetuste taotluste vastuvõtt, dokumente esitama ootame ligi 16 000 maakasutajat.


Sealihatootjad vajavad riigi abi

13. aprill 11

Sealihatootjate mureks on suured käärid tootmise hinna ja toodangu eest saadava hinna vahel. Söödavilja hind on alates möödunud sügisest märkimisväärselt tõusnud, olenevalt viljast 100 – 150 protsenti. Samas on sealiha hind jäänud suhteliselt stabiilseks. Söödahindade järsk tõus on Eesti sealihatootjad pannud väga rasekesse olukorda. Paljude seakasvatajate olukorra muudab keeruliseks asjaolu, et nende ettevõtete tootmine põhineb ostusöödal ja teravilja tootmiseks puudub vajalik maaressurss.


Ülevaade Eesti mahepõllumajandusest 2010

9. aprill 11

2010. aastal suurenes mahemaa pind võrreldes 2009. aastaga 19%, 121 815 hektarini, millest üleminekuaja oli läbinud 82 628 ha (68%). Kogu põllumajandusmaast moodustab mahemaa umbes 13%. Mahepõllumajanduse registris oli 1356 mahetootjat, kelles 848 tootjat tegeleb ka maheloomakasvatusega. Keskmine maheettevõtte suurus oli 2010. aastal 90 hektarit. Suurimatel maheettevõtetel oli üle 1000 hektari mahepõllumajanduslikku maad.


PRIAsse laekus toetuse-taotlusi 5156 loomapidajalt

1. aprill 11

Eelmisel nädalal lõppenud loomakasvatustoetuste taotlusvoorus laekus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametisse kokku 5156 taotlust kuut liiki toetuste saamiseks.


Valitsusliit: 2012 maksame otsetoetuste lisamakseid maksimaalsel lubatud tasemel

26. märts 11

Reformierakonna ning Isamaa ja Res Publica Liidu valitsemisprogrammis lubatakse 2012. aastal maksta põllumajanduse otsetoetuste siseriiklikke juurdemakseid (top-up) Euroopa Liidu lubatud ulatuses. Käesoleval aastal on riigieelarves lisamakseteks ette nähtud 34,5 miljoni eurot (540 miljonit krooni). EPKK andmetel oli EL liitumislepingu järgi tänavuseks lisamaksete laeks 43,5 miljonit eurot (681 milj krooni). Valitsemislubaduse täitumisel makstakse tuleval aastal siseriiklikku lisatoetust ca 36,7 miljoni euro (575 milj krooni) ulatuses.


Eesti ei toetanud ELi põllumajandustoetuste pehmet muutust

18. märts 11

Eesti ei toetanud Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika reformimise ettepanekut, sest see ei oleks kaotanud ebavõrdsust põllumajandustoetuste maksmise osas.


Rahvusvaheline keskkonnahoidliku põllumajanduse seminar

4. märts 11

3. märtsil toimus Tartu Ülikooli raamatukogus Eestimaa Looduse Fondi korraldusel rahvusvaheline keskkonnahoidliku põllumajanduse seminar. Seminari põhiteemadeks olid ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) järgmise perioodi muudatused seoses keskkonnahoidliku põllumajanduse arendamisega.


Konkurss Läänemere Aasta Põllumajandustootja 2011

3. märts 11

Täna avasid Maailma Looduse Fond, Swedbank, Eestimaa Looduse Fond (ELF) ning paljud teised keskkonna- ja põllumajandusorganisatsioonid ühiselt „Läänemere Aasta Põllumajandustootja 2011" konkursi. Konkursi eesmärgiks on tuua välja Läänemeresõbralikke põllumajanduspraktikaid ning tunnustada neid põldureid, kes aktiivselt vähendavad väetisainete keskkonda sattumist. Rahvusvahelise konkursi võitjale on määratud auhinnaks 10 000 eurot, Eesti rahvusliku vooru võitjale 1000 eurot.


PRIA alustab loomakasvatustoetuste taotluste vastuvõttu

1. märts 11

2. - 21. märtsini saavad põllumajandustootjad esitada PRIAsse taotlusi kokku kuut liiki loomatoetuse saamiseks. Toetuste eelarve on kokku 22,2 mln eurot (347,3 mln krooni). Loomakasvatustoetuste eesmärk on kompenseerida osaliselt loomapidajate kulutused ja tõsta sellega nende konkurentsivõimet, samuti aidata jätkata tootmist põllumajandussektoris. Möödunud aastal oli toetusesaajaid ligi 5200.


Põllumajandusministeeriumi tänavused teenetemärkide saajad

23. veebruar 11

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder andis põllumajandusministeeriumis toimunud Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel üle ministeeriumi teenetemärgid ning tunnustas 2010. aasta parimaid karjakasvatajaid. Tänavu pälvis ministeeriumi teenetemärgi 23 inimest, kelle valis välja põllumajandusministeeriumi teenetemärkide andmise komisjon kantsler Ants Nooda juhtimisel.


Maaelu Edendamise Sihtasutus tunnustab 2010. aasta parimaid karjakasvatajaid

23. veebruar 11

2010. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks valiti Avo Samarüütel OÜst Männiku Piim Tartumaalt, 2010. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks valiti Margus Keldo Tsura Talu OÜst Valgamaalt.


Saarte Hääl: Mahetootjad tahavad kuni kolm korda suuremaid toetusi

12. veebruar 11

el mahelogoMahepõllumajanduse koostöökogu esitas põllumajandusministeeriumile ettepanekud mahepõllumajanduse toetusskeemide väljatöötamiseks maaelu arengukava 2013. aastal algavaks uue perioodiks.


Swedbank: Välisnõudlus parandab Eesti põllumeeste väljavaateid

11. veebruar 11

Swedbank põllumajandussektori juht Meelis Annus analüüsib panga klientidele saadetud infokirjas Eesti põllumajanduse väljavaateid.


Põllumehed pärivad Brüsseli ametnikelt aru ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta

9. veebruar 11

Eesti põllumehed teevad 10. ja 11. veebruaril visiidi Brüsselisse. Kohtutakse Eesti alalise esinduse põllumajandustalituse direktori Olavi Petroniga, et saada infot, millega talitus tegeleb, kuidas seal kaitstakse Eesti põllumeeste huve ning milline on esialgne info ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku kohta pärast 2013. aastat.


Maailma põllumajandusministrid otsisid võimalusi toiduga kindlustatuse suurendamiseks

24. jaanuar 11

Maailma suurima põllumajandus- ja toidumessi Grüne Woche raames kohtunud 48 riigi põllumajandusministrid leidsid, et maailma toiduga kindlustamise raames on kõige olulisem reguleerida rahvusvahelist kaubandust ja suurendada toidu tootmist vähem arenenud piirkondades. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ei pruugi Euroopa inimesed maailma toiduga kindlustamise probleemi nii teravalt tajuda, sest kaupade hinnad on neile küll tõusnud, ent Euroopas ja sealhulgas ka Eestis ei saa veel rääkida toidu nappusest.


Kokkuostuhindade tõus kasvatas põllumehe sissetulekut

21. detsember 10

Põllumajandustootjate arvestuslik reaaltulu Eestis ühe töötaja kohta kasvas Eurostati andmetel tänavu 48,4 protsenti. Kasvu vedasid eelkõige piima ja teravilja kokkuostuhindade tõus. Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri sõnul ei ole põllumajandustootjate tegelik sissetulek siiski nii palju suurenenud, kuid see on märk põllumehe elujärje paranemisest.


Tartumaa põllumehed kingivad maakonna toimetulekuraskustes peredele 2,1 tonni jahu

21. detsember 10

Mööduv aasta oli teraviljakasvatajatele hindade poolest soodne, kuid saakide osas alla keskmise. Sellele vaatamata on põllumees püüdnud aidata neid, kelle jõululaud kasinamalt kaetud.Tartumaa Põllumeeste Liidu liikmed viisid Eesti juhtiva jahutootja Tartu Milli veskisse 4 tonni kvaliteetset toidunisu, millest jahvatati saiajahu.


ELi uued liikmed ootavad toetustele uusi aluseid

13. detsember 10

Euroopa Liidu uued liikmesriigid ootavad ühise põllumajanduspoliitika arutelu käigus otsetoetuste arvestamise aluste muutmist ning maaelu arendamise meetmete senisest suuremat tähtsustamist.


Mahetooted moodustavad 0,26% toiduainete kogumüügist

9. detsember 10

Äsja valminud Konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et Eestis toodetud mahetooted andsid 2009. aastal meie toidukaupade müügikäibest 0,26% ehk 47 miljonit krooni. See on ülemöödunud aastast ligi pool miljonit krooni rohkem. Uuringu autorid tõdevad , et suur osa mahetoorainest müüakse tavatoodanguga segamini (st mittemahedana). Eesti põllumajandusmaast moodustab mahepõllumajanduslik pind 9,6%.


Riigi maad harivad põllumehed saavad sellele eelisostuõiguse

2. detsember 10

Valitsus toetas tänasel istungil Põllumajandusministeeriumi ettepanekut, mis annab ajutise maakasutuse lepingu alusel riigi maad harivatele põllumeestele sellele maale eelisostuõiguse.


PRIA maksab detsembris 1,3 miljardit krooni pindalatoetusi

1. detsember 10

Alates tänasest, 1.detsembrist laekub PRIA põllumeestest klientide kontodele ühtne pindalatoetus. Koos tänavuse põllumajanduskultuuride ja heinaseemne täiendava otsetoetusega ulatub pindalatoetuste summa 1,34 miljardi kroonini.


Keskkonnatoetused on tõstnud põllumeeste keskkonnateadlikkust

29. november 10

Alates 2007. aastast on makstud põllumeestele ligikaudu 1,6 miljardit krooni keskkonna seisukorra parandamiseks mõeldud toetusi. “Tuginedes Eesti maaelu arengukava (MAK) 2007–2013 vahehindamise käigus läbi viidud intervjuudele ja Põllumajandusuuringute Keskuse analüüsile, võib täheldada põllumajanduslike keskkonnameetmete positiivset mõju keskkonnale,” selgub põllumajandusministeeriumis esitletud Ernst ja Young Baltic ASi poolt läbi viidud MAK vahehindamise aruandest.


Euroopa Komisjoni visioon 2013. aasta järgsest ühisest põllumajanduspoliitikast

18. november 10

Euroopa Komisjon avaldas täna teatise „Ühise põllumajanduspoliitika eesmärgid 2020. aastaks: toidu, loodusvarade ja territooriumiga seotud tulevikuprobleemide lahendamine”. Reformi eesmärk on muuta Euroopa põllumajandussektor dünaamilisemaks, konkurentsivõimelisemaks ning tõhusamaks, et aidata saavutada jätkusuutliku, aruka ja kaasava majanduskasvu edendamisega seotud Euroopa 2020. aasta strateegia eesmärke. Teatises antakse ülevaade kolmest võimalusest edasiseks reformiks. Komisjon esitab pärast arutelusid, 2011. aastal keskel, ametlikud õigusakti ettepanekud.


Andrus Ansip: tuleb vältida põllumajandusinvesteerigutoetuste pihustumist

16. november 10

16. novembril kohtus Eesti Põllumeeste Keskliidu (EPK) delegatsioon peaminister Andrus Ansipiga. Kõne all olid neli põhiküsimust: ELi põllumajandustoetuste võrdsustamine pärast 2013. aastat, riigipoolsed lisamaksed otsetoetustele (top-up), erimärgistusega diislikütuse aktsiis ja investeeringutoetused põllumajandusse.


Põllumeeste Keskliit: Peaministri raadiointervjuu näitas põllumeestele helget tulevikku

10. november 10

5. novembri Vikerraadio Reporteritunnis väitis meie lugupeetud peaminister Andrus Ansip: "Põllumehed ja toiduainete tootjad on Eesti maksumaksja raha aastas kulutanud 4,5 miljardi krooni ulatuses".
Pärast raadiosaadet tuli Eesti Põllumeeste Keskliidu juhtidel anda selgitusi oma liikmetele, kuidas on see võimalik. Kas tõesti on toetused kaks korda kasvanud? Kas valitsus on aru saanud põllumajanduse raskest olukorrast ja meile appi tulnud?


Põllumeeste Keskliit: Põllumeestel on lootust vabaneda põlluharimist oluliselt segavatest postirägastikest

9. november 10

Teisipäeval, 9. novembril, kohtusid Eesti Põllumeeste Keskliidu esindajad Majandus- ja kommunikatsiooniministri Juhan Partsiga. Põhiliseks arutlusteemaks oli tasu maaomanikule tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest, mis puudutab nii maaomanikke-põllumehi, kui ka metsaomanikke ja teisi maavaldajaid.


Põllumeeste keskliit taotleb kütuseaktsiisi alandamist

20. oktoober 10

Eesti põllumeeste keskliit tegi rahandusministrile ettepaneku lõpetada 2011. aastast kütuse värvimine ja langetada erimärgistatud kütuse aktsiisimäära Euroopa Liidu poolt lubatud miinimumtasemele.


Ungari toetab põllumajanduspoliitika reformimisel Eesti seisukohti

20. oktoober 10

Eestit külastanud Ungari põllumajandusminister Sándor Fazekas toetas Eesti taotlust muuta Euroopa Liidu põllumeestele makstavad otsetoetused tulevikus võrdsemateks.


Vajame tugevat Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat

7. oktoober 10

4.-6. oktoobrini toimus Brüsselis Euroopa Põllumeeste Kongress 2010, millest võtsid osa ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliitu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Kongressil oli kohal 600 osavõtjat 30 riigist. Kongressi peamiseks teemaks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik pärast 2013. aastat.


Tõuaretajad saavad täiendavalt miljon krooni

30. september 10

Põllumajandusministeerium eraldab tõuaretuse toetuseks täiendavalt miljon krooni, mille arvelt suurenevad seni makstud tõuaretustoetused. Lisatoetust saavad taotleda tunnustatud aretusühingud ja jõudluskontrolli läbiviijad, kes esitasid taotluse põllumajandusloomade aretustoetuse saamiseks ning said Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) positiivse vastuse.  PRIA teavitab kõiki taotlemisõigust omavaid isikuid täiendava toetuse võimalustest. Taotluste vastuvõtt algab tänavu 18. oktoobril ja kestab 25. oktoobrini.


Valitsus kavatseb tuleva aasta põllumajandustoetuste lisamakseid vaid näpuotsaga suurendada

28. september 10

Vabariigi Valitsus kiitis oma 23. septembri 2010 istungil heaks järgmise aasta riigieelarve eelnõu ning saatis selle Riigikogule arutamiseks. Põllumajandusministeeriumi valitsemisala 2011. aasta eelarve maht on 4,87 miljardit krooni, moodustades riigi eelarvest 5,26%. Koos riigisiseste tehingutega on valitsemisala kulud 2011.aastal kokku 4,97 miljardit krooni. Valitsemisala eraldiste maht väheneb võrreldes 2010. aastaga 203,4 miljonit krooni ehk 4,68%.


Saksa-Prantsuse ühisseisukoht ÜPP tuleviku kohta

16. september 10

Saksa põllumajandusminister Ilse Aigner ja Prantsuse põllumajandusminister Bruno Le Maire allkirjastasid 14. septembril Saksa-Prantsuse valitsuste ühispositsiooni EL ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat. Dokumendi alapealkirjaks on „Uued väljakutsed ja ootused toiduga varustamisele, biomassi tootmisele ja keskkonnale“.


EPKK kogub andmeid põllumajandus- ja toidusektori vabade töökohtade kohta

15. september 10

Hiljutisest põllumajandus- ja toidusektori tööjõuvajaduse uuringust selgus, et sektoris valitseb tööjõupuudus. Meie poole on pöördunud ühe ametiühingu esindaja, kes sooviks saada infot vabade töökohtade kohta. Selleks, et välja selgitada vabad töökohad ja aidata kaasa nende täitmisele, palume soovi korral sisestada andmed töötaja kohta, keda Teie ettevõte vajab. Palume ankeet täita iga vaba töökoha kohta eraldi.


Saidafarmi valge juust tunnistati parimaks mahetooteks 2010

12. september 10

mahejuust.jpgTäna Eesti Vabaõhumuuseumis toimunud leiva- ja kartulipäeval kuulutati aasta parimaks parimaks mahetooteks AS Saidafarmi juust “Saida valge juust”. Parima mahetoote kategoorias kuulutati teise koha vääriliseks Katrin Seppa-Silmere pähklimüsli tumedas ¹okolaadis ja kolmanda koha pälvis Orapera Ökotalu kohvijook “Taluhommik”.


Mikropõllumajandusettevõtete investeeringutoetuseks on planeeritud tänavu 120 miljonit krooni

9. september 10

Põllumajandusminister allkirjastas Eesti maaelu arengukava 2007–2013 mikropõllumajandusettevõtte arendamise investeeringutoetuse (meede 1.4.1) rakendusmääruse. Määruse eesmärk on anda põllumajandustootjatele toetust omatoodetud põllumajandussaaduste tootmiseks või omatoodetud põllumajandussaaduste töötlemiseks vajalike investeeringute tegemiseks.


Seeder: Euroopa vajab ühist põllumajanduspoliitikat, aga praegune otsetoetuste süsteem pärsib põllumajanduse arengut

8. september 10

„Ühine põllumajanduspoliitika peab jääma ühiselt rahastatavaks poliitikaks,” rõhutas põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder tänasel kohtumisel Soome põllumajandusministri Sirka-Liisa Anttilaga. „ÜPP rahastamine Euroopa Liidu eelarvest on õigustatud, seda eriti võrdsete konkurentsitingimuste tagamiseks Euroopa Liidu siseturul.”


Põllumajandustootjate ja Eesti Energia esindajad jõudsid üksmeelele mitmes koostööküsimuses

6. september 10

Täna põllumajandusministeeriumis toimunud põllumajandustootjate ja Eesti Energia esindajate kokkusaamisel arutati koostöövõimalusi  maapiirkondades ja põllumajandusettevõtetes elektrivarustatuse parandamiseks.
„Ministeeriumi jaoks on oluline teada, millised on põllumeeste ja Eesti Energia esindajate ootused üksteise suhtes“, ütles koosolekut juhtinud põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.


Prof Kadri Karp: Hoidkem ja levitagem vana põllumehetarkust!

3. september 10

Maaülikool on olnud ajast aega rohelise mõtteviisiga. Viimastel aastatel on see, nagu  meie uus tekkelgi, muutumas tumeroheliseks, justkui üleväetatud taimede lehed. Selle tulemusel on meedias üha enam levima hakanud põhimõte: ainult maheviljelus tagab jätkusuutlikkuse, hoiab keskkonda ja annab meile tervisliku toidu. Mis on siis juhtunud, et tavatootmisest saadud saaki enam ei hinnata ja arvatakse, et isegi mineraalväetised vähendavad toidu tervislikkust? Põhjusi on mitu.


Uuring: põllumajandussektoris napib oskustöölisi ja spetsialiste

1. september 10

Põllumajandussektoris on püsinud hõive vaatamata majanduslangusele stabiilne ning edasi tegutsevates ettevõtetes suureneb aasta-aastalt vajadus palgatöötajate järele, selgub Põllumajandusministeeriumi tellitud põllumajanduse, metsanduse ja toiduainetööstuse tööjõuvajadusi käsitleva Uuringu tulemustest.


Põllumajandusloendus annab andmed Eesti võrdlemiseks teiste riikidega

23. august 10

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda. 1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud, teatas statistikaamet. "Kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil," märkis statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee.


Juhan Särgava: Maameestel ei tasu kiskuda

19. august 10

Äsja Eesti Põllumeeste Keskliidu presidendiks valitud Juhan Särgava tahab koondada kõik põllumajandustootjad ja talupidajad - nii väikesed, keskmised kui ka suured - ühe mütsi alla. Eksib see, kes arvab, et värske põllumeeste juht hakkab toot­jate ja taluliitude struktuure lõhkuma ja ühendama. Siiani mahetootjana tuntud AS Saidafarmi omanik Juhan Särga­va, kes on juba üle kümne aasta tootnud mahekohupiima, -kreeme ja -juuste, on mahe ka oma mõtteavaldustes. Samas on ta särav ja terav kitsaskohtadele tähelepanu juhtima. Põllurahva suurimaks veaks peab Särgava omavahelist nääk­lemist nn suurte ja väikeste va­hel, selle asemel et jõud ühen­dada ja oma õiguste eest roh­kem ühiselt seista.

Loe edasi Maalehest 


Helir-Valdor Seeder: põllumajanduspoliitika rahastab kogu maaelu

17. august 10

Eesti riigi eelarvest makstavad põllumajandus- ja maaelutoetused ei ole kunagi olnud nii suured kui viimastel aastatel. Vaatamata vähenenud eelarvetuludele on põllumajandusministeeriumi ja regionaalministri kaudu makstavad toetused oluliselt suurenenud. Eelarvepoliitika kinnitab, et maaelu on valitsuse üks suuremaid prioriteete. Suurenenud Eesti riigi toetused võimaldavad majanduslikult raskel ajal paremini kasutada ka Euroopa Liidu toetusi.


Eesti ja Moldova sõlmisid koostööleppe põllumajanduse vallas

16. august 10

Täna allkirjastasid Eesti põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ja Moldova põllumajanduse ja toiduainetööstuse minister Valeriu Cosarciuc Tallinnas kahe riigi vahelise vastastikuse mõistmise memorandumi teadus- ja majanduskoostööks põllumajanduses.


Riho Unt: põllumajanduse väljavaade soodne

12. august 10

Põllumajandussektori väljavaade on pankade vaatenurgast positiivne, sest sektoris on keskmisest parem laenuteenindamise võimekus ning põllumajandussaaduste turuhindade liikumine on tootjatele soodne, ütles SEB Panga juhatuse esimees Riho Unt 11. augustil Viljandimaal toimunud Eesti Põllumeeste Keskliidu suurkogul peetud ettekandes.


Kariloomi saab kindlustada

11. august 10

Tartumaal elektrikatkestuse tõttu hukkunud 400 sea kahjujuhtumi uudistes avaldati info, et Eestis ükski kindlustusselts kariloomi ei kindlusta. If Kindlustusel on aastakümnete pikkune kariloomade kindlustamise kogemus ning loomakindlustusega saab kindlustada veiseid, sigu, hobuseid, kitsi, lambaid. Ka Tartumaa seafarmi kahjujuhtumi oleks loomakindlustus katnud omanikule tekkinud kahjud. If Kindlustuse varakindlustuse tootejuht Merko Kimsto sõnul kindlustavad põllumehed Eestis täna pigem hooneid, seadmeid ja masinaid, kuid loomad on kindlustatud veel vähestel põllumeestel.


Esimese poolaasta piima- ja munatoodang

5. august 10

lehm.jpgTäna Statistikaameti veebilehele lisandunud andmete põhjal toodeti Eestis esimesel poolaastal piima 335.438 tonni, mis on ligikaudu sama palju kui eelmise aasta samal perioodil. Teises kvartalis oli piimatoodang 173.971 tonni.

Veidi on kasvanud keskmine piimatoodang lehma kohta. Tänavu teises kvartalis oli näitaja 1796 kilogrammi, võrreldes 1760 kilogrammiga aasta varem.


Ilmunud on põllumajandusturunduse raamat

4. august 10

TurundusõpikEPKK üllitas koostöös Maaülikooli õppejõu Tiiu Ohvriliga raamatu põllumajandusturundusest. Autor kirjeldab raamatu valmimise eeldusi alljärgnevalt: Põllumajandusturundus on eriline sellepärast, et kui tavapärane turundus töötati välja juhtimisotsuste valdkonna abistamiseks ettevõtte tasandil, siis põllumajandusturundusel on mõnevõrra teine arengutaust ja -kõver. Põllumajandusturundus sündis põllumajandusökonoomika raames tavapärasest äriturundusest varem. Seda põhjusel, et põllumajandusökonoomika ülesanne on teha majandusliku tasuvuse analüüse, mis eeldavad turu teguri arvesse võtmist.


PRIA saab täna kümneseks

4. august 10

Täna kümme aastat tagasi asusid tööle esimesed Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) ametnikud – sellega algas Eesti põllumajanduses ja maaelus uus ajajärk. PRIA vahendusel on jõudnud Eesti maaellu 18,5 miljardit krooni. „Euroopa Liit seadis raamid põllumajanduspoliitika rakendamiseks Eestis ja Eesti vajas pädevat institutsiooni, mis hakkaks tegelema Euroopa Liidu põllumajandustoetuste administreerimisega Eestis,” selgitas PRIA peadirektori asetäitja Jaanus Hämmal uue makseagentuuri loomise vajadust.


Põllumajandusloendus hõlmab ligi 30 000 majapidamist

3. august 10

Augusti alguseks selgus lõplik nimekiri majapidamistest, keda Statistikaamet ootab 2010. aasta põllumajandusloendusel andmeid esitama. Põllumajandusloendus toimub 1. septembrist 15. novembrini.


Põllumajanduspoliitika on ajas muutunud (ülevaade ÜPP+ konverentsist)

28. juuli 10

19. - 20. juulil 2010 korraldas Euroopa Komisjon EL ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tuleviku teemalise konverentsi. Konverents oli jätkuks kevadel põllumajandusvoliniku Dacian Ciolose algatusel toimunud avalikule debatile, mille raames said ÜPP tuleviku kohta arvamust avaldada ja ettepanekuid teha kõik Euroopa elanikud ja organisatsioonid.


Copa-Cogeca kaitses tänasel agraarpoliitika konverentsil tugevat ÜPPd

20. juuli 10

Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsioon Copa-Cogeca kutsus täna Brüsselis toimunud põllumajanduspoliitika konverentsil Euroopa Komisjoni üles kindlustama tugeva ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) jätkumine, selleks et EL põllumehed suudaksid järgida kulukaid EL tootmisreegleid, vastu panna hinnakõikumistele ja tugevdada oma rolli toidu ja teenuste pakkujana 500 miljonile tarbijale.


Copa-Cogeca tervitab kavandatud muudatusi loomset päritolu sööda osas

19. juuli 10

Euroopa põllumeeste ja ühistute katusorganisatsioon Copa-Cogeca tervitab Euroopa Komisjoni poolt avaldatud transmissiivse spongioosse entsefalopaatia (TSE) tegevuskava, milles tuuakse välja positiivsed arengud „hullulehmatõve” (BSE) osas. Copa-Cogeca kutsub komisjoni üles kergendama kehtivaid piiranguid loomset päritolu sööda kasutamisel.


Eesti mahepõllumajandusliku maa osakaal on EL suurimaid

19. juuli 10

Euroopa Komisjon avaldas 16. juulil raporti mahepõllumajandusliku maakasutuse kohta Euroopa Liidus. Aruandest selgub, et 2000. kuni 2008. aastani on mahepõllumajanduslik maakasutus ELis suurenenud 4,3 miljonilt hektarilt 7,4 miljoni hektarini, aastane kasv on seejuures olnud 7,4%.


ÜPP reform on valitsuse poolaasta prioriteet

18. juuli 10

Vabariigi Valitsuse 15. juuli istungil kiideti heaks valitsuse prioriteedid Euroopa Liidus Belgia eesistumise ajal 2010. aasta teisel poolel. Valitsuse prioriteetide hulka kuulub ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reform. Eesti eesmärgiks on Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika reformimine selliselt, et see oleks kõigi liikmesriikide jaoks õiglane ja võimaldaks Euroopa põllumajandussektoril muutuda konkurentsivõimelisemaks ja jätkusuutlikumaks. Eesti jaoks on põhiküsimuseks, et defineeritaks ümber otsemaksete mõiste, kuna senine ajaloolistel tootmistasemel põhinev süsteem on meie jaoks ebaõiglane. Eesti otsetoetuste tase on üks madalamaid Euroopa Liidus.


MAK toetused võivad Eestis laieneda ka suurettevõtetele

15. juuli 10

Vabariigi Valitsus otsustas oma tänasel istungil teha muudatusi Eesti maaelu arengu strateegiasse ja maaelu arengukavasse aastateks 2007–2013. Olulisemate muudatustena võivad edaspidi hakata Euroopa Liidu toetust saama ka põllumajandustoodete ja mittepuiduliste metsasaaduste töötlemine sihtgruppi kuuluvad suurettevõtjad, kellel on vähem kui 750 töötajat ja kelle aastane müügikäive jääb alla 200 miljoni eurot. Seni on kõnealune toetus suunatud väikestele- ja keskmise suurusega ettevõtetele. Kuivõrd Eesti naaberriikides on suurettevõtetel võimalik mainitud toetust taotleda, on põhjendatud sellise korra sisseviimine ka meil. 


Saksamaa põllumajandusminister pooldab toetuste ühtlustamist

13. juuli 10

Saksamaa põllumajandusminister Ilse Aigner kinnitas täna oma toetust Eesti taotlusele muuta tulevikus Euroopa Liidu (EL) põllumajandustoetused liikmesriikide vahel võrdsemaks.


Pakendeid puudutavasse seadusandlusse on oodata silokile osas täpsustusi

12. juuli 10

Pakendiaktsiisi puudutavat seadusandlust muudetakse tõenäoliselt veel tänavu sügisel, et selgemalt lahti kirjutada, milliseks pakendiks loetakse silokile ning milline taaskasutusmäär ja aktsiisimaks sellele kehtib, teatas Põllumajandusministeerium oma tänases pressiteates.


Europarlament nõuab ÜPP toetuste õiglast jaotamist

9. juuli 10

Euroopa Parlament kiitis 8. juulil 2010 heaks raporti, milles nõutakse ÜPP toetuste õiglast jaotamist peale 2013. aastat. Europarlament rõhutab raportis, et see peab olema õiglane nii uute kui ka vanade liikmesriikide põllumajandusettevõtjate suhtes. Raportis märgitakse, et uute liikmesriikide õigustatud ootus Euroopa Liiduga ühinemisel oli see, et nende ÜPP toetused muutuvad aja jooksul võrreldavaks vanade liikmesriikide toetustega. Parlament nõuab seejuures ÜPP-le 2013. aasta eelarves eraldatud summade säilitamist järgmise rahastamiskava jooksul.


Europarlament: Vajame meetmeid põllumeestele õiglase sissetuleku kindlustamiseks

2. juuli 10

Euroopa Parlamendi põllumajanduskomitee võttis 28. juunil  vastu José Bové (Rohelised, Prantsusmaa) raporti (32 poolt, 4 vastu, 2 erapooletut), millega kutsutakse üles rakendama meetmeid, et kindlustada õiglane sissetulek põllumeestele ning muuta EL toiduainete tarneahel paremini toimivaks.


Kuidas peaksid põllumajandustootjad käituma silokilega?

30. juuni 10

Keskkonnaministeerium selgitab oma kodulehel silokile kohta käivaid sätteid seoses pakendiseaduses toodud nõuetega. Põllumajandusministeerium on silokile pakendiks lugemise osas siiski eriarvamusel. Keskkonnaministeeriumi selgitused leid ministeeriumi kodulehelt:

http://www.envir.ee/1128680


Copa-Cogeca: Uue EL mahelogo tutvustamiseks peaks korraldama teavituskampaania

30. juuni 10

EL põllumeeste ja ühistute organisatsioon Copa-Cogeca teatas   1. juulist sisse viidava uue EL mahetoodete logo kohta, et uus märk on küll teretulnud, kuid Euroopa Komisjon peaks alustama teavituskampaaniaga uue mahelogo tutvustamiseks tarbijatele. Uut logo tuleb kasutada kõigil eelpakendatud toiduainetel.


Copa-Cogeca avaldas kohtumisel volinik De Guchtiga tõsist muret EL kaubanduspoliitika pärast

25. juuni 10

EL põllumeeste ja ühistute organisatsiooni Copa-Cogeca liikmete juhid kohtusid eile uue Euroopa Komisjoni kaubandusvoliniku Karel De Guchtiga ning avaldasid tõsist muret komisjoni kaubanduspoliitika üle.


Pakendiaktsiisi rakendumine söödakilele vajab täpsustamist

22. juuni 10

Põllumajandusministeerium palub Keskkonnaministeeriumil täpsemalt selgitada pakendiaktsiisi puudutavat seadusandlust, mis mõne tõlgenduse kohaselt sunnib kümnetesse tuhandetesse kroonidesse küündivat pakendiaktsiisi maksma ka põllumehi, kes oma silorulle kiles hoiavad. 


Põllumeeste Keskliit: Pakendiaktsiisi maks on ebaõiglane

21. juuni 10

Pakendiaktsiisi seaduse muudatused on põllumehed tagajalgadele tõstnud ja püstitanud küsimuse: kas põllumeeste nöökimiseks ei piisa juba teiste uute ELi liikmesriikidega võrreldes hulga väiksemast riigipoolsest otsetoetuste tasemest ja ühest suurimast põllumajandusliku eridiislikütuse aktsiisist Euroopas?


Riik toetab põllumajandusliku tegevusega alustavaid noori ettevõtjaid

9. juuni 10

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seedri poolt allkirjastatud Eesti maaelu arengukava 2007-2013 määrusega saavad noored põllumajandusega alustavad ettevõtjad toetust taotleda.


Põllumeeste liit: Kallinenud piimast saavad põllumehed vaid pisku

20. mai 10

Virumaa Teatajas ilmus 13. mail artikkel, kus põhjendati joogipiima hinna suurt tõusu poes eeskätt tootjatelt varutava toorpiima kallinemisega. Hea tarbija, jääb mulje, et kuni kahekroonine piimhinna tõus läheb tootjate taskusse! See ei ole nii, sest põllumehed saavad vaid 10−20 senti rohkem möödunud kuudega võrreldes.


Uus mahepõllumajanduse portaal

17. mai 10

Mai alguspäevil avati Euroopa Komisjoni rahastamisel uus mitmekeelne mahepõllumajanduse portaal Organic.edunet.eu. Portaal pakub hulgaliselt huvitavat mahepõllumajandus- ja keskkonnaalast teavet.


Türgi riik ostab Eestist tõu- ja lihaveiseid

14. mai 10

Türgi riik ostab riigihankega Eesti veisekasvatajatelt tõu- ja lihaveiseid, mis sunnib Eesti lihatöötlejaid ilmselt kokkuostuhindu kergitama. Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu juht Tanel Bulitko ütles, et just neil päevil käivad Türgi riigi kõrged esindajad mööda Eesti veisefarme ja plaanivad siit kokku osta tõuveiseid.


Pindalatoetuste taotlemiseks on aega veel vaid nädala jagu päevi

13. mai 10

Esimesed poolteist nädalat on toonud PRIAsse alles neljandiku kõigist oodatavatest taotlustest, kuid e-PRIA portaali kasutamine on võrreldes möödunud aastaga tõusnud üle kahe korra. Pindalatoetuste taotlemise periood kestab veel kuni 21. maini.


Luigel valiti Viss 2010

6. mai 10

 
Viss 20106. mail Luigel toimunud näitus-konkursil Viss 2010 valiti Eesti Ilusamaks lehmaks Nigula Piim OÜ lehm Kaili. Kohtunik Ken Proctor Inglismaalt kiitis võitja suurepärast piimatüüpi ja häid udara omadusi. Nigula Piim OÜ on vaid korra eelnevalt Vissi-konkursil osalenud. Reserv-Vissi tiitli pälvis Kehtna Mõisa OÜ lehm Oosu. Mõlemad lehmad võistlesid noorte lehmade klassis.
Eesti Tõuloomakasvatajate Ühistu korraldas konkursi parima lehma selgitamiseks 21. korda. Vissikonkursil osales üle 80 lehma, keda esitlesid 23 talu ja ettevõtet.


Künnimeistrid Uus-Meremaal

20. aprill 10

Uus-Meremaal Methevenis 17.-18. aprillil peetud 57. künni maailmameistrivõistlustel saavutas tavaatrade klassis Kaspar Järvala 22. ja pöördatradel võistelnud Jüri Lai 18. koha.


Toetus põllumajandusele peaks olema suurem

15. aprill 10

Euroopa Komisjoni Põllumajanduse ja Maaelu Arengu Peadirektoraadi tellitud uuring näitab, et enamik Euroopa Liidu kodanikke toetab Ühist Põllumajanduspoliitikat (ÜPP) ja selle raames makstavaid toetusi. Uuring viidi läbi 13. novembrist 9. detsembrini möödunud aastal tavapärase Eurobaromeetri küsitluse meetodil. Küsitleti kõigis liikmesriikides tuhandet isikut. Uuring näitab, et 83% eurooplastest peab põllumajandustoetuste maksmist õigeks, vaid 11% vastanutest oli toetuste maksmise vastu. Kõige tugevam toetus farmeritele oli Kreekas (97% vastanutest), järgnesid võrdselt 95 %-ga Eesti, Bulgaaria ja Küpros. Tugev oli otsetoetuse tugi ka Lätis (94%) ja Maltal (92%). Huvitaval kombel on toetuste vastu just rikkamad Euroopa Liidu riigid. Nii oli toetuste vastu Taanis 28% vastanutest, Rootsis 22%, Prantsusmaal 20%, Hollandis 19% ja Saksamaal 16% vastanutest. Seega toetas ka nendes riikides enamus vastanutest toetuste maksmist.


Euroopa põllumajandusministrid: põllumehele tuleb anda toidu hinna kujunemisel suurem roll

30. märts 10

Euroopa Liit otsib võimalusi, kuidas anda põllumeestele suurem sõnaõigus toidukaupade hindade kujunemisel, et kasum ja hinnakujundus toidu tarneahelas oleks tasakaalustatum.


Teadlaste saavutusi on vale vaka all hoida

25. märts 10

Kuigi põllumajandus on olnud Eestis üks innovaatilisemaid majandusharusid, on jäänud suurem osa kaasaegsest tootmisest ja põllumajandusteadlaste saavutustest teenimatult avalikkuse eest varju. 


Maaelu Edendamise Sihtasutus teeb pankadega koostööd kevadtööde finantseerimisel

18. märts 10

Maaelu Edendamise Sihtasutus (MES) tegi sel nädalal pankadele ettepaneku teha koostööd kevadtööde finantseerimisel. Kui põllumajandustootmisega tegeleval ettevõtjal jääb puudu garantiist kevadtööde finantseerimiseks antava käibekapitali laenu juures, siis on tal võimalik saada MESist tagatis, mille allkirjastab MESi juhatuselt saadud volituse alusel pangatöötaja.


GMOde kasvupind maailmas kasvab

25. veebruar 10

24. veebruaril avaldas ISAAA (International Service for the Acquisition of Agri-biotech Applications – rahvusvaheline põllumajandusliku biotehnoloogia rakendamise teenistus) statistika, millest selgub, et geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kasvupind maailmas on kasvanud.


Tunnustatakse 2009. aasta parimaid karjakasvatajaid

18. veebruar 10

Homme, 19. veebruaril kell 13 annab Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) juhatus koos põllumajandusministriga üle aunimetused 2009. aasta parimale piima- ja lihaveisekarjakasvatajale.
2009. aasta parimaks piimakarjakasvatajaks valiti Avo Kruusla Kaska-Luiga talust Põlvamaalt, Kaska-Luiga talu on Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoja liige.
2009. aasta parimaks lihaveisekarjakasvatajaks valiti Meelis Marmor Aberdeen Topp Genetics OÜst Jõgevamaalt, kes koos isa Rünno Marmoriga on ettevõtmist juhtinud juba mitu aastat.


Kuidas börsil futuurlepingutega kaubelda

17. veebruar 10

Põllumajandus-Kaubanduskoja turuinfo pakub põllumajandus-tootjatele, põllumajandussaaduste töötlejatele, turustajatele ning teistele huvilistele adekvaatset informatsiooni sise- ja välisturgudest. Turuinformatsioon sisaldab ülevaateid ning analüüse erinevate riikide turundussituatsioonist, statistilisi andmeid ja hinnainformatsiooni. Kogutud, töödeldud ning tarbijale edastatud informatsioon aitab langetada otsuseid, mis võimaldavad alandada Eesti tootja riske nii sise- kui välisturul, samuti kindlustada endale hinnaläbirääkimistel võimalikult soodne tulemus. Tootegrupiti erineva turuinfo kogumisel lähtub EPKK eelkõige Eesti turgu enammõjutatavatest piirkondadest. EPKK turuinfos kajastatakse pidevalt teravilja futuurlepingute hindu Matif’i, Liffe ja Chicago börsil.


Europarlamendis kaalutakse ÜPP eesmärkide muutmist

4. veebruar 10

Euroopa Parlamendi osakonnad on koostanud Europarlamendi presidendile ülevaatepaberi väljakutsetest Euroopa Liidu poliitikavaldkondades aastatel 2009-2019. Dokument käsitleb muu hulgas ka EL ühist põllumajanduspoliitikat. Dokumendi näol pole tegemist parlamendi ametlike seisukohtadega, kuid selles toodud ülevaade annab indikatsioone, mis suunas Brüsseli võimukoridorides mõeldakse.


Indrek Klammer saab presidendilt Valgetähe ordeni

4. veebruar 10

Eesti Vabariigi 92. aastapäeva eel otsustas president Toomas Hendrik Ilves teiste seas tunnustada ka põllumajandusvaldkonna tublisid inimesi.

Väike-Maarjas jagati põllumajanduslikku teavet

3. veebruar 10

Neljapäeval toimus Väike-Maarja rahvamajas põllumajanduslik infopäev, mille korraldas firma Oilseeds Trade AS. Ettevõtte põ­hitegevus on rapsiseemne ja te­ravilja ost-müük. Lisaks kaubel­dakse aktiivselt rapsikoogi ja rapsitoorõliga ning pakutakse põllumeestele väetist, külviseemet ja muid põlluharimiseks va­jaminevaid tarvikuid.

Väike-Maarja vallas asuva Uuetoa talu peremees Jaak Lää­nemets rääkis, et Oilseeds Trade tutvustas infopäeval oma paku­tavaid teenuseid ja arutati, mi­da uut toob aasta 2010 põllumeestele.
Eesti maaülikooli dotsent Jaan Kuht tegi ettekande pika­ealiste umbrohtude ja mullaharimise seostest.
Üritusel saadi infot uuest heinatehnikast ja tutvuti taimekaitseuudistega.
Allikas: Virumaa Teataja

Eesti teraviljasaak kasvas mullu kaks protsenti

3. veebruar 10

Esialgsetel andmetel oli 2009. aastal teraviljasaak 879.000 tonni, mis oli kaks protsenti enam kui aasta varem, teatas statistikaamet. Rapsi- ja rüpsiseemne saak oli viimase kümnendi suurim - 135.700 tonni.  Kui 2008. aasta teraviljasaaki mõjutas sajune koristusperiood, mille tõttu jäi eriti suviteraviljasaak
oodatust väiksemaks, siis 2009. aastal olid ilmastikuolud saagikoristuseks suhteliselt soodsad ning koristusperiood õigeaegne, märkis statistikaamet.


Uuringuga kaardistati Euroopa Liidu põllumajanduse laiem mõju

3. veebruar 10

Euroopa Keskkonnapoliitika Instituut avaldas 25. jaanuaril põllumajanduse keskkondliku ja sotsiaalse tähtsusega hüvede aruande, mille kohaselt ei pakuta kõrgelt hinnatud üldkasutatavaid hüvesid veel täies
ulatuses. Aruannet kasutatakse ELi ühise põllumajanduspoliitika kujundamisel 2013. aasta järgseks ajaks.


Piimalehmade arv vähenes Eestis 2009. aastal jätkuvalt

3. veebruar 10

Esialgsetel andmetel oli Eestis 2009. aastal 95.800 piimalehma, nende arv vähenes 2008. aastaga
võrreldes viis protsenti, teatas statistikaamet. Kuigi piimalehmade arv on alates üheksakümnendatest igal aastal vähenenud, on viimasel kümnendil langustrend aeglustunud. 2009. aastal langes piimalehmade arv esmakordselt alla 100.000 piiri.


Uuring: Eesti elanike arvates toetatakse põllumajandust liiga vähe

11. jaanuar 10

TNS EMOR viis Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja tellimusel detsembris läbi uuringu inimeste teadlikkuse kohta Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast Eestis ja Lätis. Uuringu käigus sooviti teada saada Eesti ja Läti elanike suhtumist põllumajandusse ja toiduvaldkonna toetamisse.
EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ütles uuringut tutvustades: „Uuring näitab väga selgelt, et Eesti rahvas hoolib väga meie maaelu ja põllumajanduse tulevikust ja kodumaisest maitsvast ning ohutust toidust, kahjuks tänavune riigieelarve seda hoolivust ei näita.“
 

Eesti põllumeeste sissetulekud kukkusid EL keskmisest enam

28. detsember 09

Eurostati andmetest selgub, et Euroopa Liidu põllumajanduse keskmine sissetulek töötaja kohta on 2009. aastal 12,2% väiksem kui 2008. aastal. Samal ajal on Eesti põllumajandusettevõtete sissetulek töötaja kohta vähenenud koguni 16,2%, seejuures on Eesti põllumajanduse sissetulekud 5% madalamad kui 2005. aastal. Võrdluseks EL-27 keskmine põllumajanduse sissetulek töötaja kohta on 1,7% madalam kui 2005. aastal.


Toidumärgid

TMTEM.png


puu ja koogivili Banner_120x170px.jpg

 
http://www.pria.ee/ 
http://www.emu.ee/

 http://www.pikk.ee/ 

 maaleht.gif

 www.eestitoit.ee

www.kodukant.ee 
 

 


 

 


Glimstedt_180px_lai.png

http://www.tradewithestonia.com/?utm_source=epkk&utm_medium=banner&utm_campaign=static

www.fumiteam.ee

Faminer

http://www.glimstedt.ee/ritused/keskkonnaseminaride-sari-kuidas-jda-ellu-ha-karmistuvates-tingimustes/3279

http://www.tallinnbekkerport.com/