Seisukohad - Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Üheksa riigi põllumajandustootjad nõuavad toetuste õiglasemat jaotamist

2. detsember 11

28.-29. novembrini 2011 toimus Budapestis kaheksa liikmesriigi Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia ja Rumeenia ning peagi liituva Horvaatia põllumajanduskodade ja -organisatsioonide kohtumine, kus arutati Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tulevikku. Kohtumise tulemusel kiideti heaks ühisdeklaratsioon, milles nõutakse põllumajandustoetuste jaotamisel objektiivsete kriteeriumite kasutamist ja senisest ajaloolisest referentsist loobumist. Samuti ei nõustu avaldusele alla kirjutanud organisatsioonid täiendavate üleminekuaegadega toetuste süsteemi muutmisel.

Baltimaade põllumehed nõuavad võrdseid konkurentsitingimusi

27. september 11

Eest, Läti ja Leedu suuremad põllumajandusorganisatsioonid saatsid eile Euroopa Komisjoni presidendile José Manuel Barrosole ja teistele komisjoni volinikele ühiskirja, milles nõutakse võrdseid konkurentsitingimusi kõikidele Euroopa Liidu põllumajandustootjatele. Kirjas märgitakse, et Baltikumi põllumajandustootjad ei saa nõustuda komisjoni seniste ettepanekutega, mis jätaksid meie toetustasemed ka uuel eelarveperioodil 2014-2020 EL keskmisest tunduvalt madalamaks. „Põllumajanduse otsetoetused peaksid põhinema objektiivsetele kriteeriumidele. Toetuste tase ei tohiks üheski liikmesriigis olla vähem kui 90% EL keskmisest“, märgitakse ühisavalduses.

Põllumajandus-Kaubanduskoda ei ole rahul Euroopa Komisjoni eelarveettepanekuga

11. juuli 11

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei ole rahul Euroopa Komisjoni EL eelarvekavaga aastateks 2014-2020. Avaldatud eelarve ettepanek on vastuolus komisjoni ja Euroopa Parlamendi seniste lubadustega muuta põllumajanduse otsetoetuste süsteem õiglasemaks. Komisjoni teatisest selgub, et liikmesriikide põllumeeste toetustasemete ühtlustamisele tahetakse kehtestada järjekordne üleminekuaeg.

EPKK ei toeta Maaülikooli liitmist

9. mai 11

Pärast Riigikogu valimisi on tavaks saanud diskussioon Maaülikooli ühendamisest Tartu Ülikooliga. Põllumehed-toidutootjad ei mõista selle poleemika põhjusi ega asjakohasust. Eesti riik võiks ükskord „valmis saada“ – haridussüsteem ei vaja lõputuid reforme, vaid võimalusi stabiilseks arenguks.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimehe, AS Tartu Agro juhataja Aavo Mölderi sõnul on maailma rahvastiku juurdekasv ületanud prognoosid ning energiajulgeoleku kõrval on üheks tähtsamaks probleemiks toidujulgeolek. Toidujulgeolekuga ei tohi mängida! Eesti Maaülikool on pikkade traditsioonidega teadus- ja õppeasutus, kes ainsana Eestis koolitab spetsialiste põllu- ja maamajandusele.

EPKK juhib ministrite tähelepanu kuivendussüsteemide kesisele olukorrale

14. aprill 11

12. aprillil 2011 arutas Eesti Põllummajandus-Kaubanduskoja nõukogu Eesti põllumaade kuivendussüsteemide olukorda. Arutelu tulemusel saadeti põllumajandusministrile ja keskkonnaministrile kiri EPKK ja Eesti Maaparandajate Seltsi ühiskiri. KIrjas tõdetakse, et maaelu säilitamiseks, toiduainetega isevarustamise tagamiseks ja toiduainete ekspordi suurendamiseks on vajalik, et haritava maa pindala ei väheneks. Põllumehed on teinud suuri investeeringuid kaasaegsesse tootmistehnoloogiasse, kuid selle efektiivset kasutamist hakkab piirama kuivendussüsteemide kehv tehniline seisukord.

Põllumehed ei ole nõus kitsenduste kaotamisega põllumaa ostul

11. märts 11

11. märtsil saatsid Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eestimaa Talupidajate Keskliit põllumajandusministrile ühiskirja, milles avaldatakse muret „Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse“ eelnõu üle. Kolm organisatsiooni jagavad ühist seisukohta, et põllumehed on sügavas mures põllumajandus- ja metsamaa ostul piirangute kaotamise pärast.

Aavo Mölder: Odava toidutoorme import jätkub seni, kuni püsib ebavõrdne konkurents

11. november 10

Täna tegi Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja nõukogu esimees Aavo Mölder Riigikogus ettekande Eesti põllumajanduse olukorrast. Aavo Mölder tõi kõige valusama küsimusena esile meie põllumeeste ebavõrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidu ühisturul. Mölder ütles: „Seni kuni püsib ebavõrdne konkurents põllumajandustoetustes, jätkub ka toidutoorme import Eestisse“.

Vajame tugevat Euroopa Liidu ühist põllumajanduspoliitikat

7. oktoober 10

4.-6. oktoobrini toimus Brüsselis Euroopa Põllumeeste Kongress 2010, millest võtsid osa ka Eestimaa Talupidajate Keskliidu, Eesti Põllumeeste Keskliitu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja esindajad. Kongressil oli kohal 600 osavõtjat 30 riigist. Kongressi peamiseks teemaks oli Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik pärast 2013. aastat.

Ühise põllumajanduspoliitika tulevik pärast 2013. aastat

1. oktoober 10

Euroopa põllumeeste ja ühistute organisatsioonid COPA ja COGECA on avaldanud oma seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika tuleviku kohta pärast 2013. aastat. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on COPA liige alates 2004. aastast ning on aktiivselt osalenud Euroopa Liidu põllumeeste ühisseisukoha kujundamisel. Põllumajanduspoliitika peab jääma EL ühiseks poliitikaks, otsetoetused on põllumeeste poolt pakutavate avalike hüvede ja toiduga varustamise kindlustamiseks vajalikud ka tulevikus, vajame nii põllumeeste kui tarbijate jaoks turukõikumisi stabiliseerivaid meetmeid, ÜPP peaks ühenduse turul tagama EL põllumeestele võrdsed tingimused kolmandate riikide tootjatega ning samuti kindlustama võrdsed konkurentsitingimused EL erinevate liikmesriikide tootjatele.

Põllumajandustoetused pole maksumaksja jaoks kadunud raha

14. september 10

Äripäev heitis 13. septembri lehes põllumajandusminister Helir-Valdor Seederile ette, et ta kaitseb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformiettepanekuga "oma mehi", mitte kõigi ELi maksumaksjate huve. Äripäeva pahameelt põhjustas Seederi ettepanek, et Eesti põllumeeste toetused peaksid suurenema. Äripäeva arvates peaks Eesti tegema lobi hoopis selle nimel, et EL liiguks vaba turu suunas ja toetuste jagamine väheneks. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kiidab põllumajandusministri lähenemise heaks ja ei jaga Äripäeva loogikat. Eesti põllumajandusministri ülesanne ongi võidelda Eesti põllumeeste, Eesti toiduainetööstuse ja lõppkokkuvõttes Eesti tarbijate huvide eest.

EPKK seisukoht: EL ühine põllumajanduspoliitika

22. veebruar 10

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) sisu ja rahaline raam on 2013. aastani paika pandud. Alanud on aga elav arutelu ÜPP üle pärast 2013. aastat. Suhtumine põllumajanduspoliitikasse on huvigrupiti erinev. Pahatihti seatakse ÜPP eesmärgid, meetmed ja rahastamine kahtluse alla. Põllumajandust on vastandatud hariduse, innovatsiooni ja teiste valdkondadega, mis meie arvates pole õige.

Energiavõsa ei tohiks kasvatada väärtuslikul põllumaal

7. jaanuar 10

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda on suures mures seoses kavaga hakata maksma ühtset pindalatoetust energiavõsa (lühikese raieringiga madalmetsa) kasvatamise eest. Kodumaise toidutootmise eest seisva organisatsioonina leiame, et selline toetus võib hakata kahjustama kohaliku toiduvaldkonna arengut. Meie poole on pöördunud terve rida liikmeid (organisatsioone ja ettevõtteid), kes sellise kava resoluutselt hukka mõistavad.

Toidusektor vajab riigieelarvesse täiendavalt veel 271 miljonit krooni

12. oktoober 09

Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete esindajad ootavad Riigikogult tõsist otsust põllumajandustoetuste suurendamiseks riigieelarves 271 miljoni krooni võrra. Vastasel korral on Eesti toidusektori konkurentsivõime tõsises ohus. Vabariigi Valitsuse poolt Riigikogusse saadetud riigieelarve eelnõu kohaselt vähendatakse tuleval aastal põllumajandustoetuste lisamakseid 791 miljonilt kroonilt 520 miljoni kroonini. See jätab Eesti toidusektori jätkuvalt ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Lisaks toetustele tehakse teistes riikides tootjatele ka mitmesuguseid muid soodustusi, mis omakorda suurendab ebavõrdset konkurentsi.

Kodumaise toidutootmise säilimine on valitsuse kätes

25. august 09

Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Põllumeeste Keskliit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, kes on ühtlasi kolm Eesti suurimat põllumajandusorganisatsiooni, on ühel meelel, et kodumaise toidutootmise vähenemisele tuleb piir panna. Valitsus peab leidma võimalused tuleva aasta riigieelarvest põllumajandustoetuste lisamaksete ehk nn top upi-de täies ulatuses maksmiseks, vastasel korral on tõsiselt ohus kodumaine toidutootmine ja tuhanded töökohad maal. Ettevõtete toetamine ja majanduse elavdamine on eriti oluline just Eesti maapiirkondades, mis on majanduslanguse tingimustes kõige haavatavamad.